Tsitaate Soomes avaldatud teosest
“Arsti tähelepanekuid teispoolsusest”
WWW.RAJATIETO.COM

Sisukord

Sissejuhatus
Inimsusest
Joogast
Helena Blavatsky (1831-1891) - kaasaegse teosoofilise liikumise algataja
Hingelised impulsid
Usundite olemusest
Teateid vaimumaailmast
Praanastt
Meditatsioonist
Antroposoofiast
Ammast
Sai Baba
Muusikast
Ufodest
Kujunditest viljapõllul (crop circles)
Vee mälu
Mediumism
Psühholoogiast
Vari
SILVA-meetod
Carl G. Jungist
Vaateid vaimsele teele
Vaimse foto
Kehast väljumine
Kogemused surma piirilt
Ema Meera
Jeesus Roomas
Kristuse teisest tulemisest
Maitreya inimkonna õpetajana
Vaimulis-hingelisi seisukohti
Inimlikust tegelikkusest

Sissejuhatus

Ikoon kujutab sümboolselt Kristuslapse sündi maisesse loomusse.


Maarja ilmutus-ime valgusolendina. Egiptuse Kopti kirik. http://www.zeitun-eg.org

Hingede maailma käsitlevas kirjanduses, ennekõike teosoofilises, räägitakse inimeses olevast jumalikust sädemest, monaadist, "mina olen"-kohalviibimisest. Sellega seonduvad mõisted "Jumala kujutis", "täiuslik inimene", "isekusest loobumine", "abistamine", "armastus", "õilsad aated", "valgus", "rõõm", "vaimu kogemine" jne. Selline inimese vaimne olemus on üks osa maailmakõiksuse valgusstruktuurist. See ilmneb kõrgema teadvuse, kõrgemalseisva inimesena. Kuna see osa on peidetud, on ta ka vaevu tajutav. See inimsuse osa ei mõista hukka, ei vaidle, ei kritiseeri, see on vaid lõputu armastus ja teadvus, mis püüab inimmeeltesse olukordade vaimselt tasandilt lähtuvat mõistmist ja kogemist tuua. Hingeliste harjutuste abil saab seda taju aktiveerida. Kõige olulisem on aktiveerida oma mõtted ja tunded. See on peamine ka meditatsiooni (palve) puhul.

Meditatsioonis peab püüdma saavutada täiuslikku vaikust (mõteteta olekut). Seda rõhutavad nii Bell Weber oma raamatus "Meistri vaikne hääl" kui ka jooga, teosoofia, Rudolf Steiner ja paljud teised. Ka Piiblis on lõik "Kõnelge oma südametes ja asemetel ning olge vait".

Inimsusest

Arstiteaduse jaoks on inimene üksnes aineline olend. Usund näeb inimest hingelisvaimse olendina kehas. Kui inimene midagi vaatab, moodustub vaadatust silma võrkkestale pilt, millest läheb närvipidi elektriline kood ajusse, kus vaadatust moodustub mõte või mõttepilt. Igaüks vaatab maailma mõtete või mõttepiltidena. Meele vahendajana püüavad ajud vastu võtta vaid sellist infot (mõtteid, tähelepanekuid), mida inimene on oma meeles aktsepteerinud. Mõte on piltlikult öeldes olend, kes püüab end teoks teha. Inimene näeb seda, mida ta ootab end nägevat. Näiteks kui hüpnoosis olles on loodud mõttepilt, et inimene on teraspuuris, ei saa ta kujuteldavast puurist välja ehk meeles olev mõte, ettekujutus võidab silma taju. Inimene on oma mõtete moodi, mõtted peegelduvad sõnades, hääletoonides, ilmetes, käitumises, tegudes ja selles, millele inimene tähelepanu pöörab. Inimese meel, mõtted avavad ukse Taeva kuningriiki või sulgevad selle.

Antroposoofia rajaja Rudolf Steiner rõhutas, et igas inimeses on peidus kõrgem inimene. Selle võib vaid inimene ise aktiviseerida. Maailmakuulus teadlane Carl G. Jung rõhutas, et sisemine ise võib indiviidi eluajal ilmneda vaid vähesel määral pelga sünnipärase võimalusena või olenedes paljuski sellest, kas maine mina tahab sisemise ise sõnumeid kuulda võtta. Neale Walsch rõhutab oma raamatutes, et inimesel on sisemine juhtimissüsteem, mida võite nimetada kuidas tahes – intuitsioon, aimdus, kindlus või ”tunne lihas ja luus” – ning te ei saa selle olemasolu eitada. See on suurem teadlikkus; mida enam te seda usaldate, seda paremini teate, et võite seda usaldada.

Selle sisemise ise juhatuse kohta kasutatakse ka muid termineid (olenevalt sellest, millist vaatenurka tahetakse rõhutada) nagu Kristus (pane tähele Jeesuse sõnu ”Jumalariik on teie sees”), kõrgem mina, kõrgem inimene, Hing, Mina Olen, Jumala säde, Monaad, Hing, Looja jne. Otseühenduse saamist selle sisemise keskusega nimetatakse taevaühenduseks, valgustumiseks, ida usundites samadhiks, budistid kasutavad terminit nirvaana.

Teosoofia liikumise rajaja Helena Blavatsky kirjutas oma raamatutes samadhi kohta, et hing, kes selle seisundi saavutab, saab üheks üldise tervikuga, kuid vaatamata sellele ei kaota kunagi oma individuaalsust. Neale Walsch kirjeldab oma raamatuis ühendust Jumalaga sündmusena, kus inimene kaotab hetkeks individuaalse identiteedi taju. Inimest ümbritseb kirjeldamatult suurepärane õndsuse tunne, enneolematu nauding. Tunnete, et sulandute armastusse ja olete kõigega üks. Pärast seda ei rahuldu inimene enam millegi vähemaga. Helena Blavatsky rõhutas juba sada aastat tagasi, et samadhit, taevakogemust, Looja kogemist ei ole võimalik keemiliste ainete abil saavutada. Jungi järgi on psüühe midagi enamat kui teadlikkus. See ei saabu maisesse ellu tühjana ning on rohkemat kui see, mida üksikisik oma kogemuse kaudu õpib. Inimesel võib olla unesid, nägemusi, mõtteid, ettetadmist, mille põhjustajat ei ole võimalik leida. Tolle sisemise keskusega peaks inimene ühenduse saama sellele pidevalt tähelepanu pöörates. Inimene peaks seega elama üheaegselt kahel tasandil või korraga kahes maailmas ning järgima neid vihjeid ja märke, mida ta saab nii väliste sündmuste kui unedesümbolite kaudu. Jungi järgi ei tähenda ühendus sisemise isega niisiis subjektiivsete mõtete üle juurdlemist. Inimene satub lisaks tavalisele välisele elule põnevasse sisemisse seiklusse ja vabaneb kõigist kahtlustest sisemise ise suhtes ning leiab suurt õnne ja elu mõtte.

Kõik inimesed saavad oma hingelt pidevalt vaimseid impulsse tegemaks midagi vaimselt arendavat, kõrgeid püüdlusi, visioone, ülevaid mõtteid, kujutlusi, armastuse sõnumeid, unenäopiltide vihjeid selle kohta, kuidas tõde isikulist inimest näeb, kuidas peaks vaimselt arenema. Oma mõtete ja valikutega teadlik mina kas avab või sulgeb”südame”. Inimene peaks olema oma mõtetest teadlik. Vaimsuse vaatepunktist oleks oluline kord päevas vaimsusele häälestuda, näiteks meditatsioonis, palves, kaunist muusikat kuulates, vaimset raamatut lugedes, looduses kõndides jne.



Clearwater Virgin Mary copyright http://www.realpix.com/

Joogast

Jooga sai alguse hinduismi mõttemaailmast. Raja-joogaga tegelemise juhised olid kirjalikult olemas juba kaua aega enne Jeesuse sündimist. Joogas on mitmeid suundumusi. Läänemaailmas on enamlevinud hatha-jooga ja raja-jooga, neist viimatimainitus on põhirõhk meditatsioonil. TM-liikumine on raja-jooga modifikatsioon. Indiast on joogameditatsioon budismi vahendusel kõikjale levinud. Budismi peetakse nii hinduismi üheks osaks kui ka iseseisvaks religiooniks. Zen-meditatsiooni vormid erinevad teataval määral algsest raja-joogast. Väidetavalt annab jumalik õpetaja Krishna Bhagavad-Gitas nõu, kuidas mistahes argielu olukorras joogaga tegelda. Räägitakse ka töö joogast (karma-jooga), teadmiste joogast, armastuse joogast, füüsilisest joogast (hatha-jooga) ja kuninglikust joogast (raja-jooga).

Jooga tähendab ühendamist. Räägitakse füüsilise, tunnete ja hingelise olemuse ühendamisest. Jooga ühendab samaadhis inimese Jumalaga. See tähendab jumala tajumise olekut.

Helena Blavatsky (1831-1891) - kaasaegse teosoofilise liikumise algataja

Kirjutas arvukalt raamatuid, esimene neist oli "Isis Unveiled" I-II 1873. Raamatutes käsitletakse uskumatu põhjalikkusega (ajastut ja allikmaterjalide arvukust arvestades) maailma sündimist, religioosseid liikumisi ning teoloogilisi probleeme.

Lõik teosest "Teosoofia võti", mis kirjutati umbes sada aastat tagasi (mitteametlik tõlge):

Lähtekohaks oli juba muistsete teosoofide väide, mida jagavad ka nüüdisaegsed teosoofid, et piiratu, st. piiratud mina-arusaam, ei suuda hõlmata ääretut, kuid kõrgem hingeline mina võib õndsusse jõudes jumaliku olemusega kontakti astuda. 'Füüsiliste ja keemiliste abinõude abil' seda olekut saavutada ei ole võimalik.

Tõeline õndsus on meele vabastamine piiratud teadvusest, siis saab meel ääretusega üheks. See on sama olek, mida Indias tuntakse samaadhina. Selle oleku saavutamine on joogide eesmärk ning eesmärgile jõudmise füüsiliseks hõlbustamiseks on nad mõõdukad söömises ja joomises ning hingelises mõttes puhastavad ja ülendavad oma meelt.

Hingeline palve (meditatsioon) on vaikne ja sõnatu palve ehk nagu Platon seda väljendas, olek, kus hing palavas palves pöördub Jumala poole, mitte selleks, et endale mingeid hüvesid paluda (nii nagu palvet enamasti mõistetakse), vaid hea enda nimel - üleüldise Kõrgema Hea, nimel, mille osaks me oleme siin maa peal ja millest me kõik alguse oleme saanud. Ning Platon jätkab: ole sõnatult jumalike ees, kuni nad pühivad pilved su silmade eest ning lasevad sul näha selles valguses, mis lähtub neist endist, mitte seda, mis sinu arvates on hea, vaid seda, mis on hea iseeneses.

Blavatsky pööras tähelepanu ka sellele, et Platon oli kolm ja poolsada aastat enne Kristust väljendanud arusaama pahast, sõnades, et aines on pime, raskesti võidetav jõud, mis hakkab vastu Suure Looja tahtele. Esimestel aastasadadel, kui tekkisid esimesed kristlikud kogudused, muudeti see pime jõud kirikuisade tahtel nägevaks ja vastutavaks: see muudeti saatanaks.

Jeesuse kiusatus ehk katsumus on siiski kõige dramaatilisem neist situatsioonidest, kus saatan esineb. Blavatsky sõnul elasid Surnumerd ümbritsevas kõrbes "prohvetite pojad" ja essealased. Neil askeetidel oli kombeks oma õpilasi katsumusi läbima panna ning ilmselt oli ka Jeesuse kiusatus just üks sedalaadi sündmus. Siin ei ole kiusaja (kurat) mingi paha printsiip, vaid treenimist meenutav harjutus.

Meediumiistungitesse, kus püütakse esile manada üleloomulikku või saada kontakti surnutega, suhtus Blavatsky eitavalt. Sellise sündmuse käigus võib meedium langeda selliste jõudude meelevalda, mis ei ole enam kellegi kontrolli all. Blavatsky sõnul võib surnu hing saabuda meediumiistungile vaid teatud eeldustel.


Eriline energiamoodustis

Hingelised impulsid

Vaimse maailma olemasolu on lugematuid kordi otseselt ja kaudselt (ära) tõestatud. Teaduslik mõtlemine toonitatab, et teaduslikku katset peab olema võimalik korrata kõikjal maailmas ja lõputult. Nõnda võidakse kõrvale jätta ja eitada selgeid tõendeid, mida on täpsetes teaduslikes katsetingimustes saadud. Hetk tagasi – 1960-1980ndatel külma sõja ajal – toimus maailmas ideoloogiline võimumäng kommunismi ja kapitalismi, plaanimajanduse ja vaba turumajanduse vahel. Mõlemad osapooled püüdsid teise saavutusi erinevate ettekäänete abil eitada ja tagasi lükata, teinekord koguni valede, petlike andmete abil. Suhtumises hingelisvaimsesse esineb sageli samasugust meele ebaausust. E. Mattiesen on kogunud oma raamatusse ”Das persönliche uberleben des todes” (1936) hulga andmeid ja märkimisväärse allikmaterjalide loetelu ka teaduslikes tingimustes läbi viidud meediumluse juhtudest läbi aastakümnete. Kaasatud oli ka tohutu hulk ülikoolidega seotud inimesi. Üksainus meediumluse juhtum näitab materialismi ekslikkust. The International Survivalist Society on meediumitega läbi viinud mitmeid täpseid teaduslikke uurimusi, milles on osalenud hinnatud teadlasi, ka Nobeli preemia saanuid. Pariisis tegutseb endiselt IMI (Insitut Metaphysique International). Instituudis on vaimumaailma olemasolu meediumite abil juba 1920-ndatel mitmel korral tõestatud. Veeklaasitest. Sügavas hüpnoosis kantakse inimese taju üle veeklaasi. Kolmanda isiku nõelatorge teises toas asuvasse vette põhjustab hüpnotiseeritus alati valureaktsiooni. Hüpnoosiga ei saa tekitada inimesele võimeid, mida tal ei ole. Sündmust ei ole võimalik arstiteaduslikult seletada. Energiaväli, vaimne aura seletaks nähtuse.

Ufodest. Eriti pärast tuumaerelvade arendamist on UFOd nähtavale ja avalikkusse ilmunud. On juhitud tähelepanu nende tegevuse aktiveerumisele seoses kriisidega. Vaatlusi ja pilte on kümneid tuhandeid, UFOsid on nähtud isegi sõjaväeparaadil lennukeid häirimas.

Oktoobris 1973 täitis kuberner, pärastine Ühendriikide president Jimmy Carter, NICAP-i (teade UFO märkamisest) ankeedi, kus teatas, et on oma vaatluste tulemusena UFOde olemasolus veendunud. Umbes 20 autoriteetse isiku juuresolekul oli UFO mitu minutit ca 300-1000 meetri kaugusel edasi-tagasi lennanud. Jimmy Carter on grupi poolt nähtud sündmust ankeedis üksikasjalikult kirjeldanud. (Mysteries of the Unexplained, The Reader`s Digest Association, New Yourk, 1982) Carl Jung rõhutas oma raamatus ”Man and His Symbols” 80000 unenäo andmete põhjal, et inimeses on kaks isiksust, mida võib tõestada millal tahes ja kus tahes. Jungi järgi on inimese meel moodustunud suurest algmeelest, mida ta ei ole tundnud ja millele ta läheneda kardab. See keskus on siiski inimese suur teejuht, sõber ja nõuandja. Igaühel on käia oma eriline vaimne tee. Kogu inimese sisemine psüühiline tõelus on sisemise ise poole suundunud (pane tähele Piiblis Sa. 2:23). See on vormita, ilmnedes inimese kaudu, kuid seostub mingil viisil kogu maailmaga, nii sisemise kui välisega, olemuselt kohalolev. Jungi järgi peaks inimene kogu aeg tähelepanu pöörama sisemisele isele, unedes ja välistes sündmustes saadud vihjetele. See ei tähenda siiski oma mõtete üle juurdlemist. Inimene peaks elama justkui kahel eri tasandil: välisel ja sisemisel. Carl G. Jung tõi sisse ka kollektiivse alateadvuse mõiste. Sellega seostuvad lähedalt arhetüüpsed unesümbolid, etteteadmine ja telepaatia. Jung tõi esile oma arusaama, et inimese alateadvus on sama ulatuslik kui maailmakõiksus ning aine ja vaim on sama asi, üks väljastpoolt ja teine seestpoolt vaadatuna.

Telepaatiat on uuritud aastakümneid. Mõnedel inimestel on tõestatavad telepaatilised võimed. Telepaatiakaartide abil võib igaüks oma sellealaseid võimed uurida. Telepaatiline ühendus ei ole maise meele teadlik mõttesündmus, vaid ühendus toimub alateadlikult, kollektiivse alateadvuse kaudu. Eri maade teadlased uurisid Nõukogude Liidus aastaid teaduslikes katsetingimustes Nina Kulaginat.Ta suutis mõttejõuga asju liigutada. Therese Neumann on üks paljudest, kes on jäänud tänapäeva teadusele suureks mõistatuseks. Ta oli üks (paljudest sadadest) stigmatiseerunutest. Harimatu inimene, kes transis aramea keeles rääkis ja sündmusi kirjeldas. Kirjutiste kohaselt ei olnud ta aastast 1926 kuni oma surmani 1962. aastal söönud ega joonud. Kord jälgiti teda kahe nädala jooksul põhjalikult, pettust ei tuvastatud. Uned on üldiselt individuaalsed, nendega võib seostuda ka ettetadmist. Neis tõuseb esile see, kuidas tõde üksikisikut näeb, mida tuleks arvesse võtta. Arhetüüpne unesümbol on kogu inimkonna jaoks sama, ka värvid ja värvivarjundid on tugevalt arhetüüpsed. Meditatiivne seisund ja unenägude staadium on väga sarnased. Inimesel esineb une ajal täiesti pinnapealne unestaadium, mil nähakse und – kui selle jooksul ärgatakse, jääb unenägu meelde. Seda juhtub umbes iga 1 ½ tunni tagant. Magamajäämise hetke muutes saab unenägude mäletamist kergendada. Jung selgitab oma raamatus ”Man and His Symbols”, kuidas unenägusid tõlgendama peaks.

Näiteid arhetüüpsetest unepildivihjetest: vähene kusehulk tähendab negatiivset seost sündmustega, kaelani kuses olemine tähendab raskustesse sattumist. Kuusk sümboliseerib meest, kask naist, parem külg mehelikku, vasak naiselikku poolt, näit. kõndida teel ja näha paremal (mehelikul poolel) puud langemas; vikatimees seostub surmaga, kasvu katkestamisega. Roe viitab rahale, mida roojasemaks saad, seda rohkem raha on tulemas; punane kärbseseen võib vihjata suguhaigusele, must rästik sümboliseerib tarkust, vähk vähktõbe. Pärlid tähendavad andja poolt tulevaid probleeme. Metsik härg viitab taltsutamatule kirele. Hobune sümboliseerib jõuvarusid. Pane tähele väljendeid: ma ei suuda seda alla neelata, sel on paha maitse - need ütlused on pärit unesümbolitest. Taimed räägivad inimese tervislikust seisundist. Loomad unes peegeldavad inimese põhienergiat kas loova või hävitavana.

Kehast eraldumine võib olla tahteline, enamasti siiski juhuslik. Kogemus ei ole sugugi haruldane, ilmselt on seda kogenud sajad miljonid inimesed. Korraldatakse ka vastavaid kursusi (IAC, Monroe instituut). Kehast eraldumisega seostub üldiselt surmahirmu kaotamine ja seda mäletatakse üksikasjalikult kogu elu.

Surmalähedase kogemuse puhul on teinekord kirjeldatud kliiniliselt surnu detailseid tähelepanekuid, mis poleks kohapealt võimalikud olnud. BBC on teinud saate, kus käsitleti põhjalikult Pam Raynoldsi surmalähedast kogemust Barrowi neuroloogiainstituudis Phoenixis. Ajuoperatsiooni käigus alandati keha temperatuur tunniks ajaks 10 ja 15 kraadi vahele. Vereringe, südame-, hingamis- ja ajutegevus lakkasid. Sellele vaatamata suutis patsient operatsiooniaegseid sündmusi detailselt kirjeldada. Nähtust ei ole võimalik meditsiiniliselt seletada ning see viitab ajutegevuse ja teadvuse eraldatusele.

Fotod vaimudest on tavaliselt juhuslikud leiud. Fotograaf ise teab, et ta pilt on ehtne. Selliseid fotosid on tehtud ka teaduslikes tingimustes, näiteks Institute Metaphysique International'is (IMI) Pariisis. Materiaalsest vaatepunkist vaadatuna ei ole vaimsed fotod võimalikud.


http://www.thisislocallondon.co.uk/news/topstories/display.var.755173.0.divine_vegetation_in_tutors_garden.php

Usundite olemusest

Alice Bailey on oma raamatus ”A Treatise on White Magic” üksikasjalikult seletanud hinge olemust, hingekontakti ja vaimset teed, rõhutades samas, et kõik mis inimkonda tõstab, on usuline tegevus.

Jeesusel ja Buddhal on mõneski suhtes vaimsest teest ühesugune arusaam. Alice Bailey on rõhutanud heatahtlikkust mõtetes, tunnetes ja tegudes. Inimene ei tohiks teha midagi kahjustavat. Ta rõhutab ka, et häälel on seos vormiga. On tähtis, millise häälerõhuga sõnu lausutakse. Avataar Amma soovitab teha kõike meistriga (lääne inimese jaoks Kristusega) koos ja tema jaoks. Neale Walsch soovitab kõrgemat mõtet alati meeles hoida ja mõtlema valikuolukorras, mida armastus teeks, vältides kõike negatiivset, sobimatut. Kõik peavad oluliseks praeguses hetkes teadvel olemist, ka mõtete täpset jälgimist. Vaimsetel meistritel on vaimsusest ühesugune arusaam.

Teateid vaimumaailmast

Igal inimesel on käia oma isiklik vaimne tee. Neale Walsch on oma raamatutes Vaimu seisukohalt kirjeldanud, kuidas hingeline pool püüab inimesele läheneda. Alice Bailey oma raamatus ”A Treatise on White Magic” on üksikasjalikult kirjeldanud hinge olemust, hingekontakti ja vaimset teed.

Vaimse vahendaja, kanaldajana võib inimene tegutseda passiivselt – justnagu teine olend kasutaks inimest vahendina, või tegutseda ise tajujana. Olukorrast olenevalt võib kasutada erinevaid termineid nagu nägija, prohvet, meedium, transimeedium, kanaldaja, unesrääkija, telepaatia, selgeltnägija, nõid jne. Piiblis on korduvaid õhutusi vaimseteks kontaktideks. Paulus rõhutas, et kontaktid vaimudega peavad toimuma Kristuse vaimus ja koguduse hüvanguks, vaime tuleb proovile panna ja jääda selle juurde, mis on hea. Vaimsete raamatute järgi on armastusest tulenev soov aidata, eriti Kristuse Vaimus, kutse valgetele inglitele ja vastupidi: viha, hirm, kättemaks ja isekad soovid on kutseks mustadele jõududele.

Alice Bailey on toonitanud, et mõned (vaimsed õpetajad) töötavad ainult astraalsetel tasanditel (fantaasiamaailm, unemaailm; maailm, mida võib mõtete ja tunnetega muuta), ning sellega on seotud suur mõistuse illusioon. Nad ei suuda õpetuse lätet kindlaks teha ja nad eksivad sageli, kui väidavad end lätet tundvat. Bailey toob esile, et mõned võtavad vastu informatsiooni inkarnatsioonivälistelt arenematutelt olenditelt, mõned muudavad mõisteliseks omaenda alateadvust. Raamatus ”A Treatise on White Magic” märgitakse: Tuleks püüelda hingeintuitsiooni tasandil tegutsemise poole. Ei tohiks heaks kiita vaimset informatsiooni, mis on vastuolus Vennaskonna Suurte Sõnumitoojate Helena Blavatsky, Alice A. Bailey ja Helena Rörichi antud tõsiasjadega. Avataar Amma on toonitanud, et vaimsetel meistritel on vaimsusest samasugune arusaam.

Erinevaid meediumraamatuid, eriti ingliskeelseid, on inimlikult vaadates peaaegu lõputu hulk. Näiteks Rodegast Pati ”Emmanuel's Book” saadi nõnda, et inimene nägi enda ees armastust kiirgavat valgusolendit ja raamat on kirjutatud otseste teadete põhjal. Neale Walsch kirjutas raamatu ”Conversations with God”nii, et püstitas küsimuse ja käsi vastas iseseisvalt, ebatavaliselt oskuslikult (in the beginning, later telepathy). ”A Course in Miracles” saadi sel kombel, et kirjutaja, psühholoogia professor kuulis kiiret dikteerimist, mille ta üles kirjutas. Nähtusi otsivas meediumitegevuses jääb teinekord mulje, otsekui läheks inimene alasti tänavale lebama lootes, et keegi temast huvitatud on. Need on olukorrad, kus sündmusi ei juhi keegi. Kui mõelda, et mingi ”pime energia” haarab meediumist või juuresolijast, võib olla raske sellest lahti saada.

Praanast

Tuhandeid aastaid on ida usundites räägitud praanast (chi- või ki-energia) ja inimeses olevaid tšakraid enesestmõistetavaks peetud. Kõneldakse seitsmest põhitšakrast, vaimsest energiakeskusest. Nn. selgeltnägijad on nende toimimist näinud sarnaselt. Räägitakse kuuendast (vaimsest) meelest. Hingelisvaimsed võimed on seotud nimelt nende tšakrate ühistegevusega: mida täiuslikumalt nad töötavad, seda täpsem taju. Alice Bailey rõhutab, et vaimne nägemisvõime ja tervis on eeterkeha puhtusega lähedalt seotud. Eeterkeha (moodustub praanavoogudest) on lähedases seoses mõtete ja tunnetega. Helena Blavatsky kirjutas oma raamatutes, et mida vaimselt puhtam on vahendaja, seda puhtam informatsioon. Siin tõuseb esile inimlik pool, inimese meel, ajud muudavad teate, vaimse energiavoolu konkreetseks vormiks. Selles võivad peegelduda inimlik haridus ja sõnavara. Nähtud võimalikku sümbolit võidakse ka valesti tõlgendada.


Ingli lähedus

Meditatsioonist

Vaimsetes raamatutes tuuakse esile, et inimeses on peidetuna väike osa Jumalteadvusest, mis tuleks üles leida. Teisalt ei lähene Jumalus vaimse kohalolekuna inimesele, kui inimene selleks luba ei anna (vaba tahe). Meditatsioon ja palve on laiemas tähenduses vahendid vaimsele tõelusele lähenemiseks. Põhimõtteliselt on meditatsioonil kaks peamist tüüpi, võib rääkida nii teadvustavast kui jälgivast meditatsioonist (ja nende kombinatsioonidest). Teadvustavas meditatsioonis võidakse keskenduda mingile objektile või seigale. Jälgivas meditatsioonis on teadvus ärgas kõigile seest- või väljastpoolt tulevatele mõjudele. Ideaalseks eesmärgiks on siin saada oma teadvuslike juhtumiste erapooletuks vaatlejaks. Meditatsioonis tuleb meelde mõtteid, tundeid, millele ei tohiks tähelepanu pöörata; teisisõnu ei tohiks neist mõtlema hakata. Mõtlemine on alati maise, konkreetse meele valdkond. Maine meel tuleks justkui ”kõrvale toimetada”. Tuleks püüelda hetkeks vaikuse poole, piltlikult: sellise vaikuse poole, nagu on ookeani põhjas. Meditatsioonis täheldatu tasuks üles kirjutada. See on inimese jaoks alati ühel või teisel viisil oluline teave. On palju asju, mille üle võib mediteerida ning meditatsioon ei peaks iseenesest olema usuline sündmus. Alguses on alati kasulik lõdvestuda. Religioossele häälestumisele aitab kaasa harmooniline muusika, palve ja teatavad valgusekaitsed, meditatsiooniobjekti valik, näiteks religioosne (mõtte)pilt, sümbol, mantra, pühad sõnad.

Neale Walsch edastab oma raamatus sõnumi: ”Ma ei saa sulle oma tõde teada anda, enne kui sa lakkad mulle enda oma rääkimast, Jumal ei näita oma jumalikkust välise taju, vaid sisemise kogemuse kaudu.” Piibliski on koht: ”Voodis olles mõtisklege oma südames ja vaikige!” Avataar Amma rõhutab oma õpetustes, et vaimsust saab kogeda vaid rahus ja vaikuses. Sellisel juhul on tegemist kogu välismaailmast kogutud info hetkeks kõrvale jätmisega.

Alice Bailey toonitab, et meditatsiooni eesmärk on saada ajude, meele ja hinge vahele tasakaalustatud ühendus. Normaalse vaimse arengu korral kasvavad inimese vaimne tähelepanuvõime ja mõistmine automaatselt ja turvaliselt sedamööda, kuidas ühendus hingega paraneb. Keskse tähtsusega on siinkohal oma mõttemaailma pidev puhastamine kõigest negatiivsest. Maine meel ei saa tahtega kõrgemat meelt oma käsutusse ega kasutusse võtta.

Benjamin Creme on oma raamatutes ja loengutes tänapäevase meditatsioonivormina esile toonud transmissioon-meditatsiooni (ülekandemeditatsioon). Ülekandemeditatsiooniga on seotud püüe teenida maailma ning seega on sinna kaasatud ka hingeline püüdlus. Hinge sooviks on alati teenida, teisi aidata. Meditatsiooniga on seotud ka isiklik areng. Benjamin Creme'i järgi annab ülekandemeditatsioon suurepärase võimaluse lisaks maailma teenimisele ka kiireks isiklikuks hingeliseks arenguks. Creme'i järgi saavad kõrged kosmilised energiad siin inimeste tšakrate kaudu inimeste aitamiseks kasutuskõlbiku vormi. Transmissioon-meditatsiooni gruppe on sadade kaupa. Nad kogunevad samaaegselt 1-3 korda nädalas. Koosviibimisel püütakse väljendada suurt Palvet. Creme'i järgi võib grupimeditatsioonis aastaga saavutada samasuguse arengu kui individuaalse meditatsiooniga 10 aasta jooksul. Osa grupist tunneb mõjuvaid energiaid, osa mitte. Energiate mittemärkamine ei ole vaimse arengu seisukohast siiski keskne.

Selles meditatsioonis koondatakse tähelepanu ajna-keskusele (kulmude vahele). Kui tähelepanu või mõte eksleb, soovitab Benjamin Creme OM-mantrale mõtlemist või sisemist kooskõlastamist ja tähelepanu viiakse tagasi ajna-keskusele. Sageli märgatakse vaimset arengut juba paarikuise meditatsioonis osalemise järel: ollakse muutunud paremaks inimeseks, suudetakse armastust ja loovust paremini kogeda ja väljendada, muututakse otsustavamaks jne.

Loov visualiseerimine on meetod, kus enda fantaasia loob selle, mida elult tahetakse. Loovas visualiseerimises luuakse selge pilt, mida tahetakse oma elus näha. Eesmärk võidakse siin seada füüsilisele, vaimsele või tundetasandile. Visualiseerimise juures on oluline lõdvestuda, püüelda meditatiivse seisundi, nn alfatasandi poole, parim aeg on hommikul ja õhtul magama minnes.

Antroposoofiast

Antroposoofia esindaja Rudolf Steiner on kirjutanud mitu raamatut vaimude maailmast. Ta oli algselt teosoof, kuid ta arendas teooriat edasi. Rudolf Steineril oli ilmselt sünnipärane võime näha juba väikelapsena hingelist tõelisust. Seetõttu on ta suutnud seda teemat ning sellega seonduvat väga põhjalikult kirjeldada. Oma raamatutes on ta korduvalt rõhutanud, et kõikidel inimestel on olemas võime näha hingelist tegelikkust, võime aktiveerimiseks on vaja vaid veidi harjutada. Raamatutes rõhutatakse üldisi kõrgemaid põhiväärtusi: austust, hindamist, hardust, imetlemist, kõiges positiivse nägemist, hukkamõistvatest ja kritiseerivatest kõnedest loobumist.

Rõhutatakse, et inimmeel teadvustab. Meele jaoks on tunded sama, mis keha jaoks ained, mida see toiduks tarvitab. Kõige olulisem on püüd sisemise rahu poole, püüd eraldada oluline ebaolulisest. Igaühes on lisaks argisele minale ka kõrgem inimene, kuid see kõrgem inimene on justnagu varjus, kuni ta äratatakse. Seni, kuni kõrgem inimene meis veel uinub, jäävad igas inimeses peituvad varjatud võimed, mis meid ülemeeleliste kogemuste juurde viivad, kasutamata.

Vaid meditatsiooni abil tõuseme selleni, mis ühendab inimese hinge, hakkab ellu äratama meie sees peituvat igavest, millele sünd ja surm piire ei sea. Rudolf Steiner soovitab oma raamatutes kasutada selle protsessi alguses sümbolistlikku meditatsiooni ning püüda edasi liikudes saavutada, nagu ka raja-joogas, meelte täielikku tühjendamist mõtetest ja ettekujutustest. Rõhutatakse, et edasiminekut saab olla vaid siis, kui oma mõtteid ja tundeid jälgitakse samavõrd pidevalt ja hoolikalt kui oma samme füüsilises maailmas. Selles kõrgemas maailmas puutub inimene esmalt kokku tegelikkusega, mis vastab inimese hingelisele pildile. Tema madalam loomus on tema ees kui peegelpilt, kuid keset seda peegelpilti ilmub tema kõrgem mina tegelikkuses. Alles kõrgem mina on kontaktis kõrgema hingelise tõelisusega.

Rudolf Steiner näitab oma kirjutises kujukalt, et üldine arusaam, nagu oleksid vaimsed meistrid oma mõtetega sassi läinud, on äärmiselt väär. Tegelikkuses on vaimsete võimete aluseks peaaegu täiuslikkuseni viidud mõtete ja tunnete kontrollimine. Ka meditatsiooni kohta on käibel palju valesid arusaamu. Meditatsioon tähendab lihtsalt keskendumist vaid ühele küsimusele, esemele või püüdu mõtetest ja ettekujutustest täielikult vabaneda. Meditatsioon on ka üks viis oma mõtete kontrollima õppimiseks.

Ammast

Amma, India vaimne juht, Avataara (ehk jumalinimene) Mata Amritanandamay on läänemaailmas ehk tuntuim India vaimne õpetaja. Augustis 2000 kogunesid esimest korda New Yorgis ÜRO egiidi all maailma erinevate religioossete suundade juhid, et arutada võimalusi ÜRO-ga maailma rahu saavutamise nimel koostööd tegemist puudutavates küsimustes. Amma oli hinduistide esindaja.

Mõned Amma õpetussõnad:

Kui teeme ühe sammu Jumala poole, teeb Tema 100 sammu meie poole, ja ta jätab meile mõne meie vea ja annab mõne teise vea meile teatud piirini andeks, pidades põhjuseks meie teadmatust, kuid kui tunnistame oma viga, siis peame püüdma end parandada ning ennast järk-järgult muuta. Kui inimesed alustavad vaimset elu, soovivad nad saavutada kõige kõrgema eesmärgi. See tähendab sama, et laps soovib doktorikraadi, kuigi pole veel kooligi jõudnud. Egoism ilmneb konkureerimise, viha, kadeduse ja sõjana. Armastus tähendab elu nägemist kõiges ja kõikjal. Armastus saab teoks alles siis, kui loobume materiaalsest mõtteviisist. Lase oma südamel kaastundest õide puhkeda, tunne oma südames teise kannatust ja valu. Kaastunne ei näe kunagi teise vigu, see ei jaga inimesi headeks ja pahadeks. Kaastunne ei tõmba piire kahe riigi ja religiooni vahele. Kaastundel ei ole ego, kaastunne annab andeks ja unustab. Ära süüdista olusid või teisi inimesi. Hirm välistab spontaansuse, see on hirm hukkamõistu alla langeda. Jumal, kes on armastus, peab saama toimida meie käte, südame ja mõtete ning meie tegude kaudu. Armu vastuvõtmine eeldab puhast meelt. Inimene muutub armule vastuvõtlikuks ainult isetu, auahnete eesmärkideta tegevuse kaudu. Kõik, mida me selles elus kogeme, on meie eelmistes eludes tehtud tegude tagajärg.

Nii nagu muistsed selgeltnägijad, väidab ka Amma, et kõige efektiivsem harjutus on püüd näha Jumalat kõiges ja kõikjal. Kui me oleme tulvil armastust ja kaastunnet, on elu meile õnnistuseks. Seal, kus on armastus ja kaastunne, seal on ka Jumal. Armastus on kõige puhtam, hõlpsam ja otsesem tee Jumala adumiseks. Tõeline naeratus kerkib sügavalt südamest. Amma õpetuses ei püüa me leida Jumalat, kes on kusagil taevas, vaid meie jumal särab meis endis. Kuid praegu oleme me arvamusel, et mina on ego ehk indiviid. Tõeline mina on hoopis universaalne teadvus - probleem on selles, et me samastame oma mina oma isiksusega. Kui suudame oma isiksusest koos kõigi selle mõtete ja tunnetega kõrgemale tõusta, siis leiame tõelisuse.

Amma lääne inimesele mõeldud juhis veidi lühendatult: ära hetkekski unusta Jeesust, tee kõike, mida teed, koos temaga ja temale. Püüa selle poole, et iga mõte, sõna ja tegu viiks sind Kristusele lähemale. Ära mõtle, ütle ega tee midagi, mis võib teisele inimesele haiget teha. Ja kõige selle juurde kuuluvad palve ja meditatsioon.

Lisateavet Amma kohta internetist aadressil http://www.amritapuri.org ja http://www.amma-europe.org

Sai Baba

Sai Babat peavad miljonid indialased jumal Krishna uueks inkarnatsiooniks. Sai Babast on kirjutatud palju raamatuid ja tehtud videofilme. Tal on praeguseks palju pooldajaid, räägitakse lausa 50 miljonist, ning ka lääne maailmas on tal mõnedel andmetel üle kahe miljoni pooldaja. Tema suurim eripära on võime materialiseerida erinevaid esemeid. Raamatute ja filmide põhjal on ta seda tuhandeid kordi teinud.

Lisateavet Sai Baba kohta internetist aadressil http://www.srisathyasai.org.in

Muusikast

Prantsuse professori Igor Reznikoffi poolt välja töötatud õpetamismeetodi kaudu püütakse saavutada olukorda, kus inimene oma hääle abil looks uut laadi kontakti oma keha ja teadvuse piiril. Kui palvega seondub Reznikoffi poolt õpetatud häälepuhtus, loomulikud intervallid, puhas resonants ja puhas intonatsioon, jõuame tema sõnul tasemele, kus hääl võib maksimaalselt mõjutada kuulaja kõige tundlikumat sisemaailma, toimides puhastavalt ja vabastavalt ning samas ka teraapiliselt.

Reznikoffi sõnul on kehas olemas teatud piirkonnad, milles asub ja elab meie teadvus ehk hing. Nendes kehapiirkondades - teadvuse ja hinge võnkumiskohtades - võime Reznikoffi sõnul astuda kontakti vaimude maailmaga. Sellisteks piirkondadeks on ennekõike südame piirkond, kuid mitte anatoomilises mõttes. Südame piirkond on seoses tunnete ja kõhuga, julguse, armastuse ja eneseohverdusega. (See ei ole juhuslik võrdlus. Kõik armunud teavad, et südames midagi toimub.) Teine selline piirkond on kurk, mis on hingamise ja kõne asukoht. Hingeline, hing, hingab - need sõnad on sama tüvega. Kolmas piirkond on laup. Kui inimene keskendub ja mõtleb, keskendub tema tegevus laubapiirkonnale. See ilmneb näiteks ikoonidel, kus kujutatud pühakutel on rõhutatud kulme. Pealage võib pidada hinge ja teadvuse kõige puhtamaks asukohaks. Näiteks Platon kirjeldab, kuidas hing, või nagu meie ajastul öeldakse, teadvus, laskub meie kehasse ja kahjustub ühe enam sedamööda, mida enam hing allapoole vajub.

Reznikoffi sõnul aitab püha ikoon või laul meil keskenduda ning puudutab meie keha erinevaid piirkondi - südame piirkonda, pea piirkonda, kurgu piirkonda jne.

Reznikoffi sõnul on olemas ikooni ja meie keha vaheline kontakt ning hääle ja keha vaheline kontakt. Ikoon mõjutab keha kaudu meie hinge. Laulul on sama mõju. Reznikoffi arvates on püha laul loodud inimkeha resonantsi kaudu.

Ufodest

Esmalt aktiviseerus 19. sajandi lõpupoolel spiritism. 20. sajandi alguses tegutses ainuüksi Euroopas mitmeid materialiseerumismeediume, kes igaüks korraldasid oma istungeid korra või kaks nädalas (selle kohta lisaks peatükis Mediumism). Tol ajal korraldati ilmselt tuhandeid istungeid.

Ufod ilmusid välja ja tulid avalikkuse ette pärast tuumarelvade väljatöötamist. Tähelepanu on äratanud ka ufode tegevuse aktiviseerumine mitmete kriisisituatsioonide puhul. Tähelepanekuid ja fotosid on kümneid tuhandeid, isegi sellest, kuidas ufod sõjaväeparaadi ajal lennukeid segavad.

Seda valdkonda käsitlevas kirjanduses räägitakse kosmosevendadest ning kontaktisikutest. Kirjanduses on välja toodud seisukoht, et ufod ei saa avalikkuse ette ilmuda seetõttu, et sellisel juhul mõjutaksid nad liialt inimeste vaba tahet ja osa inimestest võib hakata neid jumalateks pidama.

Kirjanduses pööratakse tähelepanu inimkonna ebaõiglusele, kus näiteks 5-6 rikkal on sama sissetulek kui 200 miljonil inimesel arengumaades. Võidurelvastumine on jõuvarude raiskamine, juba nüüd on välja arvutatud, mitu korda võiks kogu inimkonna täielikult hävitada. Teised kitsaskohad on näiteks väärastunud turumajanduse poolt tekitatud keskkonnakatastroofid; vaba konkurentsi sildi all kolooniate kurnamine, mille tagajärjel on nüüd on paljud endised kolooniad meeletult suurte võlgade tõttu majanduslikku orjusse langenud; etnilised puhastused; soov kõik probleemid vaid sõjalise sekkumise kaudu lahendada jne. jne.

Tegelik asjade käik peaks olema hoopis vastupidine, tugevad peaksid aitama nõrku ja rikkad vaeseid.

Vancouver Island, B. C., Canada, 8.10.1981

Google: ufo photo image

Oktoobris 1973 täitis kuberner, pärastine Ühendriikide president Jimmy Carter, NICAP-i (teade UFO märkamisest) ankeedi, kus teatas, et on oma vaatluste tulemusena UFOde olemasolus veendunud. Umbes 20 autoriteetse isiku juuresolekul oli UFO mitu minutit ca 300-1000 meetri kaugusel edasi-tagasi lennanud. Jimmy Carter on grupi poolt nähtud sündmust ankeedis üksikasjalikult kirjeldanud. (Mysteries of the Unexplained, The Reader`s Digest Association, New Yourk, 1982)

Kujunditest viljapõllul (crop circles)

1970. aastatel märgati lennukilt esimest korda kujundeid viljapõllus. Seejärel on kujundeid üle kogu maailma avastatud juba tuhandeid kordi. Tegemist on enamasti viljapõllus loodud geomeetrilise kujundiga. Samalaadseid kujundeid on leitud ka lumest, liivast ja heinast.

Kujundid ilmuvad sageli vanade riitusepaikade lähedusse. Selle seaduspära alusel on neisse kohtadesse eelkõige Lõuna-Inglismaal paigutatud automaatseid valvesüsteeme, kuid kui helide registreerimine välja arvata, ei ole tehnikast mingit abi olnud. Seadmed ei reageeri kujundite tekkele. Eriti silmatorkavaks omapäraks nende kujundite puhul on asjaolu, et viljakõrred ei ole murtud.

Kirjanduses on viljapõllust leitud kujundeid seostatud maakera energiseerimisega ning tõukega materialismi pimeduse mõistmisele. Allpool on toodud fotosid viljapõllukujunditest.

Kirjanduse andmetel on vaid ühel korral teada viljapõllus kujundi tekkimise pealtnägija. Uurijate grupi silme all tekkis Hollandis viljapõldu kujund paari minuti jooksul. Uurijad pöörasid tähelepanu soojusele ning sellele, et fotoaparaadi patareid tühjenesid. Allikas: Nievwsblad van het noorden: The Netherlands.

Viljakõrte niiskusesisaldus on tunduvalt madalam kui kujundeid ümbritseval viljal või kasvupinnasel. See tähelepanek viitab kujundi tekkekohta mõjutanud kuumusele või kiirgusele. Järeldust kinnitavad ka kõrte väljavenitatud ja lausa plahvatuslikult purunenud sõlmekohad, mis viitavad aurustumisel tekkinud tugeva surve mõjule. Viljapõllukujundite ehtsust rõhutab ka lamandunud viljakõrte viljapeade paindumine 90% ulatuses samas suunas. Ühtlasi ka väga suure ja keeruka kujundi teke lühikese aja jooksul (vahel ka lausa päise päeva ajal).

Viljapõllukujundite kohal või läheduses on õnnestunud videole jäädvustada ka umbes jalgpallisuurusi liikuvaid valguspalle.

Huvi viljapõllus tekkivate kujundite vastu on vähehaaval Inglismaalt Saksamaale kandumas, kuna Inglismaal on avastatud rohkesti noorukite poolt viljapõllus võltsinguna loodud kujundeid (lausa massiliselt).

Rohkesti fotosid viljapõllus tekkinud kujunditest leiate internetiaadressilt Google: crop circle

Vee mälu

Äsja ilmunud Masaru Emoto raamatus "The Message from Water" (http://www.hado.net) on toodud välja tõendeid selle kohta, kuidas mõte vett mõjutab. Veepiisa jäätumisel ilmneb muutus vee kristallistruktuuris. Fotode põhjal võib teha järelduse, et tegemist on täiesti uue nähtusega. Ühe uurimuse käigus saadi üllatavaid tulemusi - puhas looduslik vesi, harmooniline muusika ja positiivne mõtlemine tekitavad vees sarnase kristallistruktuuri. Saastunud vesi, negatiivne mõtlemine ja heavy metal-muusika kutsuvad esile jääkristalli harmoonia purunemise.

Raamatus on detailselt kirjeldatud pildistamistehnikat. Raamat on rohkesti illustreeritud. Siinkohal on toodud paar koopiat raamatust. See raamat annab meie mõtlemisele, hääletoonidele ja muusikale hoopis uut laadi tähenduse.

Jääkristall, kui vett on enne kiiret jäätumist mõjutatud heavy metal-muusikaga.	Jääkristall, kui vett on enne kiiret jäätumist mõjutatud Mozarti sümfooniaga nr. 40 g-moll.
Jääkristall, kui vett on enne kiiret jäätumist mõjutatud mõttega Hitlerist (mõte tekitas kristallistruktuuri, mis on sama nagu mõttel "teed mu haigeks" või "ma tapan su").	Jääkristall, kui vett on enne kiiret jäätumist mõjutatud mõttega armastusest.

Raamatu kontaktandmed: Hado Publishing BV, Prisenstraat 55, 16HK Leiden, The Netherlands.

Mediumism

Mediumismi-kalduvus on suuremal või väiksemal määral olemas igas inimeses. See seondub tšakrate toimimise aktiviseerumise ja seeläbi teatava meeltesüsteemi hingelise tasandi suhtes tundlikumaks muutumisega. Rudolf Steiner ja jooga on välja töötanud süsteemi, mille abil kes tahes võib endas välja arendada võimed, mis avavad meile elu tõelisuse olenemata sellest, mida inimene mõtleb või usub. Nende mõlema puhul hoiatatakse liiga kiire edasiliikumise eest - võib tekkida sama probleem nagu linnupojal, kes liiga vara püüab lendu tõusta. Kõikide religioonide põhiolemus seisnebki hingelise olemuse leidmises.

Räägitakse meediumitest (vaimude maailmast pärineva teabe vahendajatest). Piibli aegadel räägiti prohvetitest. Meie ajastu eripäradeks on avataarad ning Neale Walsch, kes on kirjutanud mitu ülemaailmselt levinud raamatut (Conversations with God, I-III). Ta esitab küsimuse ja käsi kirjutab vastuse. Raamatute keskne idee on see, et inimene kohtab oma mõtet. Mõte on energia, mis püüab tegelikkuseks saada. Mõtted toovad inimese olemusse valgust, rõõmu ja armastust, hingelist tegelikkust või viha, hirmu ja pimeduse vilju. Teine meie ajajärgu eripära on Benjamin Creme, kes on otsekontaktis Maitreya, maailma õpetajaga (eraldi peatükk).

19. sajandi lõpul aktiviseerus ilmingutel põhinev spiritism. Sel ajal suutsid vaimolendid materialiseeruda ja mõtete abil ilminguid luua. Meedium justnagu vahendas energiat või nähtavat ektoplasmat. Ülemaailmselt oli teada mitmeid kuulsaid meediume, keda ka teaduslikult mitmeid kordi uuriti. Veel 1950. aastastel tegutsenud taanlase Einar Nielseni kohta öeldi, et ta oli viimane Euroopa materialiseerumise meedium. Ta osales meelsasti teaduslikes uuringutes, mille käigus ei õnnestunud kunagi mingit pettust tuvastada. Selliseid materialiseerumisjuhtumeid on Euroopas ilmselt tuhandeid, nii teaduslikke kui ka mitteteaduslikke. Nende alusel on koostatud üle 1000-leheküljeline kolmest köitest koosnev teos: E. Mattiesen, Das Persönliche Überleben des Todes 1-3. raamatu kohta on öeldud, et see on teaduslikult tõestanud vaimude maailma olemasolu.

Järgmised kaks fotot: autoriõigused kuuluvad Ameerika fotograafiamuuseumile; fotodest täpsemate andmete saamiseks kliki fotol.
http://www.photographymuseum.com

 

Järgmiste fotode allikas: Mary Evans Picture Library

Helen Duncan	Einer Nielsen
Kluski	Kluski

Loe Näidet artiklist:
Experimentalberichte Die Mediumschaft des Franek Kluski (Warschau) von F.W. Pawlowski Professor der Anatomie an der Universität Michigan Zeitschrift für Parapsychologie lk. 5 - 22 v. 1926 (saadaval Berliini raamatukogus, ilmunud aastatel 1926-1934)

Psühholoogiast

David Fontana tutvustab oma raamatus ”Unenägude käsiraamat. Vabasta alateadvuse jõud” alateadvuse erinevaid tasandeid käsitlevaid seisukohti:

1) eelteadvus on see teave, mida saame kasutada ärkvel olles
2) personaalne alateadvus on alateadvus, mis sisaldab mälupilte, mida teadvus ei suuda kasutada, kuid mis mõjutavad süvitsi meie und ja kogu hingeelu. See kõik saab alguse juba lapsepõlves enne kõne arengut. Laps võib teavet vastu võtta juba looteeas.
3) kollektiivne alateadvus: selles sisalduvad sümbolid, arhetüübid (see on Carl Jungi sõnul inimkonna suurim kogemuste varamu).

Unenäos võivad sisalduda ka mitme tasandi elemendid. Tuleb eitada materialistlikku arusaama, et alateadvus on vaid mõtete ja tähelepanekute kolikamber, seda on rõhutanud ka Carl Jung.

David Fontana sõnul peab alateadvusele lähenema selgete ja lihtsate juhiste ning korduste abil, rõhutades ennekõike visualiseerimist ning saades aru, et tegemist on vaimse elu algallika ja teadvusega.

Teadvus on juba oma iseloomust lähtuvalt kõige alateadliku vastu ning jätab seetõttu kõrvale ja eitab kõike alateadlikku. Meie meeled püüavad kõiki ilminguid selgitada eelkõige ilmalikust arusaamast lähtudes. Osa alateadvusest koosneb arvukatest ajutiselt ähmastunud mõtetest, muljetest ja piltidest, mis hoolimata sellest, et nad näivad kaduvat, mõjutavad siiski meie teadlikke meeli. Lisaks neile on veel palju sellist, mis jääb meil märkamata, kuid meie alateadvus on sageli jõudnud neid ilminguid juba tähele panna.

(Allakirjutanu märkus: Jeesus hoiatas juba 2000 aastat tagasi teiste inimeste hukka mõistmise eest ja soovitas vaenlasesse armastusega suhtuda. Kui võtta kaasinimese suhtes negatiivne hoiak, siis võib juhtuda, et mõlemad reageerivad negatiivsusele alateadlikult ning märkavad näiteks oma töökohal teatud õhkkonda. Kodustes oludes on mõju suisa kahjulik. Kui mõelda negatiivseid mõtteid, siis peegelduvad mõtted inimese käitumises, hääletämbris, sõnavalikus ja ilmetes ning need mõjutavad traumaatiliselt mõlemaid osapooli. See, kes mõtleb negatiivseid mõtteid, kogub endasse negatiivset mõtteenergiat ja see, kelle vastu need mõtted suunatud on, kogub need mõtted vähem või rohkem alateadlikult oma olemusse. Juba Rudolf Steiner on peaaegu 100 aastat tagasi rõhutanud, et inimese poolt kujundatud mõtted jäävad nagu peegel inimese ümber peegeldusi tekitama.)
 
Psühholoogias on mitmeid teste, mille abil on võimalik uurida inimese käitumist, isiksust ja loomust. Igaühel on oma mõttemaailm. Igaühe tõeluseks on ta enda mõtted, tähelepanekud ja kogemused. Muust tõelusest ei ole inimene teadlik. Omaenda mõtted mõjutavad täiesti keskselt seda, millele inimene tähelepanu pöörab, mida mõtleb, ütleb või teeb. Mõte, meelepilt pürgib enese teostamise poole. Inimene on oma mõtete moodi. Inimene võib oma elu elada vaid maistele üksikasjadele tähelepanu pöörates. Elu mõistmise, tõe otsimise juures on keskseks vaimlis-hingeline teadvustamine, oma kogemuse saamine, ”auhinnaks” on näiteks surmahirmu kadumine. Juba muistsed Upanišaadid rõhutasid, et inimelu peamine eesmärk on kaevuda enda sisemusse ja leida hing (Ise) ning ärgata sel moel oma jumalikkuse kogemisele. Carl G. Jung on toonitanud, et mateeria ja vaim on sama asi, üks väljast- ja teine seestpoolt vaadatuna.

Teatud vaimse arengu faasis saab inimene teadlikuks sellest, et ta on vaimulis-hingeline, surematu olend, vaimne inimene ajutises kehas. Jungi järgi on inimeses kaks isiksust, mida võib millal ja kus tahes tõestada. Jung nimetas seda sisemist keset iseks, vastandina teadlikule minale. See kese on mingil moel kõikjal kohalolev, inimese suur armastuslik juhendaja, sõber ja nõuandja. Igaühel on käia oma eriline vaimne tee. See sisemine ise võib esile tulla vähesel määral või suhteliselt täielikult olenevalt sellest, kas inimene tahab sisemise ise sõnumeid kuulda võtta. ”Kui inimene püüab ise elavale reaalsusele pidevalt igapäevast tähelepanu pöörata, on see nagu püütaks samal ajal kahel tasandil või kahes erinevas maailmas elada. Inimene suunab oma tähelepanu nagu ennegi välistele kohustustele, kuid jälgib samas valvsalt neid vihjeid ja märke, mida ise nii unedes kui välistes sündmustes oma eesmärke sümboliseerides annab.”

Sisemine juhatus (psühholoogias alateadvus) püüab ka unepiltidega seonduvate sõnumite, sümbolite, värvide ja tunnete abil parandada ja juhatada inimest sügavama elu teadvustamise poole. Uni kaitseb, hoiatab ja juhendab meid, kui ainult nõustume oma unede üle järele mõtlema. Ennustusuni on tõelise sündmuse peaproov. Kui ängistust ja tunnet on unes kogetud, on seda kergem taluda. Ennustusunel on üldiselt sama meeleolu kui tulevasel sündmusel. Ennustusunesid nähakse arva.

Unesümboolikast saadakse teinekord aru alles tagantjärele. Oleks hea uned üles kirjutada. Mõningatest unepiltidest on saanud üldteada ütlemised, nagu ”miskit on siin mäda”, mis viitab unenäo lõhnakogemusele, või väljend ”läbi halli kivi minema”. Inimene võib ka näha und peeglisse vaatamisest. Seal võidakse näha sootuks muud kui oodati. Sellisel juhul nähakse isiksust hinge silmade läbi, näiteks naine võib näha end habemega, mis on märk liigsest maskuliinsusest jne. Unesid, mille ajal oleme täiesti teadlikud, kutsutakse teadvel unedeks. Kehast väljumise nähtuse puhul ollakse ümbritsevast tegelikkusest täiesti teadlik. Teadvel une ja kehast väljumise nähtuse vaheline piir on teinekord siiski ebaselge. Teadvuse jätkuvus tähendab, et ollakse teadlik ka unenäo ajal.

Ärkvelolekust unne ja vastupidi, unest ärkvelolekusse, siirdudes on iseloomulikud lühiajalised meelepildid, mis on samalaadsed kui meditatsioonis esinevad. Uned võivad olla tõrjutud hirmude või negatiivsete tundekogemuste peegeldused. Isegi varase lapsepõlve negatiivsed kogemused võivad peegelduda korduvate unenägudena, kus tõuseb esile armastuse puudumine (julmus). Enamasti on korduvad uned jada erinevaid üleskutseid vaimsele teele astumiseks, oma sisemise isega kooskõla leidmiseks. Uned võivad samuti sisaldada soove, vanu mälestusi, kuid ka telepaatilisi teateid, näiteks Franz Schubert on kirjalikult kinnitanud, et kuulis oma heliteoseid unes ja pani nad hommikul kirja. Piiblis oli Joosepi unetõlgendustes hoiatus ees seisva kohta.

Sisemisele isele on omane armastuslik tarkus, rõõm ja tõepärasus – mida parem ühendus suudakse luua, seda tõelisemaks ta muutub, samas mõistetakse üha paremini ja paremini oma elu mõtet, oma vaimlis-hingelist olemust. Inimesed on läbi aegade sellise keskme olemasolust intuitiivselt teadlikud olnud. Kreeklased kutsusid seda inimese sisemiseks Daimoniks. Roomlased kummardasid seda igale üksikisikule sünnipärase vaimuna. Sama mõte on Jeesuslapse sündimisel inimeses.

Vaimse tasakaalu ja isegi kehalise tervise säilitamiseks peavad alateadvus ja teadvus olema teineteisega sisemiselt ühendatud ning liikuma siis mööda samasuunalisi radasid. Üksikisiku alateadvus suhtleb vaid unenägijaga, kasutades sümboleid, millel on tähendus vaid talle, mitte teistele. See tähendab, et sama sümbol võib ühe inimese jaoks tähendada hoopis muud kui teisele. (Arhetüüpsed unesümbolid on kõigi inimeste jaoks ühised, näiteks teatud usulised sümbolid, värvid, teatud loomad ja taimed on tugevalt arhetüüpsed.)

Mõttega seostub tunne ning ka vastupidi: tundega seostub ka mõte või meelepilt. Inimese alateadvus suudab vajadusel isiksustada ja tundest kujusid moodustada. Näiteks alkohoolik võib näha maast madusid kerkimas, nahal erinevaid putukaid kõndimas või viina järele kisavaid väikeseid mehikesi. Alateadvuse loodud meelepilt on inimesele täpne sõnum tunde kohta, ehkki see võib erinevatel inimestel erinev olla.

Inimesel võib esineda nägemusi, mõtteid, etteteadmist, ennustusunesid, mille põhjustajat ei ole võimalik leida.

Alateadvuse ”kriitikas” kasutab Jung terminit ”varju äratundmine”, kuna sageli ilmneb see unes isiksustunud kujul. Vari ilmutab mina tundmatuid või vähetuntud omadusi, mis võiksid sama hästi olla teadvustatud. Teised une tegelased arvustavad ”varju” vigu. Algab enesekasvatuse aeg. Vari ei koosne üksnes tegemata jätmistest, sellega seondub ka negatiivsete asjadega silmitsi seismine. Vari on kollektiivsetele nakkustele palju altim kui teadlik isiksus. Vari ilmneb samast soost olendina. Oma alateadvusest leiab mees ka naise ja naine mehe, väljendamaks teise sugupoole psühholoogilisi kalduvusi, et saavutada tasakaalu.

Jungi järgi on inimese alateadvus sama avar kui maailmakõiksus (Jung tõi mõiste kollektiivne alateadvus). Neale Walsch vahendas meediumina, et inimene on osa sellest tervikust ja võib samastuda millise piirkonnaga tahes. Neale Walsch rõhutab mitte ainult teadvustamatut ja teadlikku tasandit, vaid ka superteadlikku hinge taset ja suprateadlikku Looja taset, rõhutades, et Jumalus on siiski peidus südame, hinge ja meele sügavamates soppides. ”Ta on seal ning seda võib ehtsa ja täiuslikuna kogeda vaid seal, mitte ühegi teise inimese, koha või olendi kaudu." Pane tähele ka Jeesuse sõnu: ”Jumala riik on teie seas”.

1. lapsepõlve mälestused, teadvustatud takistused
2. Jumal, taevas, vaimsus, utoopiad, väärtused
3. takistustest vaba ja ideede teostamise nurk
4. tulevik, hea, lubatu, õiglus
5. reaalsustaju, töö, füüsiline teostumine
6. keha, häving, juured, kehaline ja instinktiivne maailm
7. teadvustamata takistused, sotsiaalmajanduslikud kompleksid
8. minevik, ema, keelatu, isekus, vale

keskel: käesolev hetk, süda, mina, hing, tunded

Uni püüab alati unenägijale mingit sõnumit edastada. Une mõistmise juures on oluline meeleolu. Mida suurem vajadus on unenägijal teateid saada, seda kindlamini saadakse vastuseid. Kui häda on suur, on ka abi lähedal. Sündmuste suunad une ”ekraanil” on oluline infoallikas. Igal piirkonnal on oma täpselt piiritletud loomus, ka liikumissuunad on olulised. (Pilt laenatud soome ajakirjast Ultra, 9/2000. Reklaamis samastub inimene ”ekraani” keskpunktiga.)



Inimene teadvustab asju oma meelte abil. Inimese tõelisus on tema mõtted, tunded, tähelepanekud ja kogemused – muust tegelikkusest inimene teadlik ei ole. Inimeses on kaks erinevat poolt, erinevat isiksust. Eriti just valikute tegemist nõudvates olukordades tunneb inimene end olevat vastakate jõudude vahel. Räägitakse maisest ja kõrgemast meelest, personaalsest minast ja Minast, maisest ja vaimsest inimesest, mustadest ja valgetest inglitest, egoismist ja altruismist, loomalikust inimesest ja Jumala pojast. Ehk siis inimene teab alati valikuid tehes, kas tegemist on armastuse, inimsuse või inimlikkusega. Inimsuse vaatenurgast tuleks olla teadlik oma mõtetest, mõelda ülevaid asju ja valikute puhul valida ülevaim mõte.

A: Sisemine mina (Kristus, Mina, Looja, Jumal) Sisemine mina on inimese armastusega seotud juhtimiskeskus, mis seondub teatud moel kogu maailmaga, nii sise- kui ka välismaailmaga. See on oma olemuselt kohalolev, ilma kujuta, kuid ilmneb inimese kaudu. Looja on alati kaasatud inimese ellu, olgu inimene sellest teadlik või mitte. Inimene elab oma Looja energiavoos, on tema tähelepanu objektiks. Sellel põhineb teadvus, võime mõelda. Need asjad, mis on inimesele kõige lähemal ja kõige tähtsamad, jäävad tavaliselt tähelepanuta. Selline teadlik juhtimiskeskus, sisemine mina, aktiveerub, kui sellele pööratakse tähelepanu ja seda usaldatakse. Inimeses tekib kindlus Looja armastavast kohalolekust. Looja kohalolekuga seonduvad ülevaimad mõtted, armastus ja tõelisus. Otsese kontakti saamist oma sisemise minaga nimetatakse taevaseks kogemuseks. Hiljemalt sellel hetkel ei tundu ka surm enam hirmutav.

Inimene peaks elama samaaegselt kahel eri tasandil või kahes maailmas, järgides neid vihjeid ja sõnumeid, mida sisemine mina annab välistes sündmustes või armastuslike tunnete, arusaamiste, aimduste, intuitsioonide, ettekujutuste, ülevate pürgimuste, unesümbolite jms näol. Jung lõi lisaks kollektiivse alateadvuse mõiste. Jungi järgi on inimese alateadvus sama suur kui universum, selles energiaväljas on kõik üksteisega ühenduses. Räägitakse ühest Olendist, kes ilmneb elu mitmekesisusena, Loojast, Universaalsest Meelest. Loojal on vaid üks meel. Jumala tahe ilmneb materiaalsete ja vaimsete seaduspärasustena. Jungi järgi on materiaalne ja vaimne maailm üks ja sama, üks väljastpoolt ning teine seestpoolt vaadatuna. (Teadlaste arvutimudeli järgi võis materiaalne universum enne oma algust (Suur Pauk) olla ehk väiksem kui suhkrutükk. Aine ja energia on üks ja sama.)

Numbrid 1–7 kirjeldavad teadvuses olevaid intensiivseid mõtteid, mis valdavad meeli, nt võlg, lähedase tõsine haigus, hirm haiguse ees, kättemaks, solvang, takerdumine oma arusaamadesse jne. Meelt haaravaid mõtteid võib olla väga palju. Korraga mahub meelde vaid üks mõte. Pöörates millelegi tähelepanu, muudetakse see samal ajal endale tõeliseks. Mõte on nagu olend, mis üritab end korduvalt meelde tagasi tuua ning täita antud käsku. Tunne võimendab mõtet. Mõelduna saab mõte jõudu ja mõtlemata tasapisi hääbub.

Oma negatiivsed mõtted, tundehaavad, kättemaks jne moodustavad koos varju, nn saatana, mille kohta Rudolf Steiner kasutas nimetust doppelgänger. Vari on alati kohal, ehkki seda ei teadvustata, kui siis ainult juhuslikult. Sellisel juhul kogetakse varju hirmutava välise olendina. Oma pimedust kohatakse mediteerimisel negatiivsete mõtetena, mis loovad inimese ümber negatiivse energiavälja. Teisi võib see ärritada ja nad võivad sellest eemalduda. Negatiivne energia on nagu takjas, mis tuleks maha raputada. Negatiivne energia kulutab pidevalt inimese piiratud vaimseid jõuvarusid. Negatiivsed mõtted tuleks tuua päevavalgele ehk kõvasti välja öelda või kirja panna. Pärast seda ei tohiks neile enam mõelda. Kõik haavad, ka tundehaavad, muutuvad pidevalt torkides sügavamaks.

Inimene peaks olema konkreetses hetkes teadlik, juhtima ja valitsema oma meelt ja mõtteid. Mõte ja meel on nagu arvutiprogrammeerimine ja arvuti, mõlemad on vaid mina abivahendid ilma oma eesmärkideta. Inimene on loov olend oma mõtete, tunnete, sõnade ja tegudega. Korratud ettekujutus on vajadus. Vaba tahte abil saab inimene end teostada, osaledes teatud moel enda loomises. Kehast väljumise või surmapiiri kogemused ning veeklaasikatsed (süvahüpnoosis inimese aisting kantakse üle veeklaasi, teises ruumis kolmanda isiku tehtud nõelatorge vette põhjustab valureaktsiooni) näitavad ja tõestavad keha ja tunnetuse lahusust. Teatud vaimse arengu faasis toimub kehast väljumine tahte jõul.

Tugev mõte võib vallutada meele ja suunata sellisel moel ka inimese järgima oma eesmärki. Meelel on võime süttida erinevate asjade peale ja see võib pakkuda ka inimesele tõena paistvaid kujutlusi. Tugev mõte või ettekujutus võib täita kogu meele ja võtta inimeselt võime juhtida oma elu. Hüpnoosi puhul võidakse siduda teadvus, meel mingi koha või ettekujutusega, näiteks inimene võib kujutada ette, et ta on lind, kes nokib koos teiste lindudega, või et ta on seotud kivi külge või maetud kivi alla jne. Vastavalt võib inimene hakata ette kujutama erinevaid asju, näiteks et tal on kõhus ussid ja muud parasiidid, kuigi neid tegelikkuses ei ole.

Meele saab äratada ka armastusega seotud rõõmsateks, kõrgeteks, vaimseteks värelusteks. Siinkohal on peamine anda oma meeles ruumi Loojale, armastusele, elule aitamisele, altruismile. Meie oma mõtted, meel kas avavad ukse Taevariiki või sulevad selle. Jeesus rõhutas, et ta on otseses ühenduses Taevase Isaga ning et Jumalariik on igaühe sees. Inimene on pidevalt taevas ise seda teadvustamata. On kaks eri asja, kas mõelda Looja armastusest või seda kogeda. Neale Walsch on kirjutanud raamatu „Conversations with God”, suheldes otse oma Looja ehk Taevase Isaga. Raamatud käsitlevad inimsust ja sidet Loojaga.


Puu tüvel on näha eriline valgusnähtus, just nagu kuju. Selgeltnägija näeb selle ümber ka aurat.

Vari

Rudolf Steiner juhtis juba u. 100 aastat tagasi tähelepanu sellele, et inimese mõtted jäävad justkui peeglist inimesele tagasi heiastuma. Mõtteid tuleb ja läheb, aga mõeldu muutub tõeliseks. Mõte võimendub mõelduna ja mõtlematuna vähehaaval nõrgeneb, mõte on nagu olend, kes püüdleb enese teostamise poole. Negatiivsete mõtete ühisloomingut kutsutakse varjuks (doppelgänger), anti-inimeseks. See isiksuse pime, negatiivsena ko getav pool jääb üldiselt teadvustamatuks. Mõtted, mis kinnitavad meelt individuaalsust rõhutavate maiste asjade, omandi, võimutahte, maine, kirgede, viha, hirmu jm. külge, moodustavadki selle varju, vaimse takistuse. Siit tuleneb sümboolne nimi: lävevalvur. Pane tähele, kuidas kunstis Püha Jüri võidab lohe, omaenda pimeduse, ”kurivaimu”. Olenevalt kunstnikust kujutatakse võitlust lohega mõnikord heitlusena tohutu mitmepäise koletisega, teinekord väikese lohepojaga.

Inimene peaks saavutama tasakaalu ja kooskõla oma negatiivsete jõududega, neis peitub suur jõutagavara, tuleks oma ”draakonit” valitseda. Unedes ilmub ta isikustatud samast soost negatiivse tegelasena. Negatiivsetest mõtetest ei saa mõteldes vabaks. Neid on hea välja elada näiteks endaga rääkides või neid paberile kirjutades ja seejärel hävitades. Oluline on negatiivne asi ühel või teisel viisil päevavalguse kätte tuua.

Projektsioon tähendab oma vigade, ”pimeduse” nägemist teises (inimeses). Piibliaegadel valiti patuoinaks lambatall või inimene, kes kandis rahva patud ning seejärel tapeti ”patuoinas” asenduskannatajana. Rudolf Steiner rõhutas juba 100 aastat tagasi, et inimese mõtted jäävad nagu peeglist inimesele tagasi kiirgama. Jeesuse õpetus armastada vaenlasi ja vastaseid on oluline juba ainuüksi sellest vaatenurgast. Inimlikus elus on igasuguse kättemaksuringi katkestamine äärmiselt tähtis.


Paar aastat tagasi surnud endine naaber ilmus äkitselt tütre tehtud fotole, nähtav mootorratta taga. Kummaline on fotol ka haiglariietus – selles ei ole teda kunagi pildistatud.


Samal filmirullil ilmusid pildi allossa sama kadunukese käed. Käed kujutavad teatud elufaasi ja sellega seotud õnnetust. Selliseid pilte kätest ei ole ühelgi eluperioodil tehtud.

SILVA-meetod

Silva-meetod on ülemaailmselt levinud funktsionaalne enesesugestiooni meetod. Oma mõtlemist ja alateadvust püütakse suunata teadlikult. Silva jõudis geniaalsele järeldusele, et aju ja keha on omavahel pidevas kontaktis. Meie ettekujutused, aga ka sõnad ja mõtted on programmeeritud käsud, millele aju allub, edastades kehale ja alateadvusele vastavat teavet. Ta märkas, et ajul endal puudub teatud kontroll, aju võtab alati mõtted ja kujutelmad mehhaanilisse tegevusse. Sama kordub ka unenäos. Unenäos tekkinud ettekujutus peegeldub ajus ning aju saadab teate kehale, mis reageerib näiteks painajaliku unenäo puhul stressireaktsiooniga.

(Allakirjutanu märkus: ka siin on näha, nagu ka kogu vaimset hingeelu käsitlevas kirjanduses, kui kahjulikud on negatiivsed mõtted ja et ka alandavad sõnad on teatud mõttes sisendus, mida väljendatakse vahel ka naljaga, nt. “sa ei saa millegagi hakkama”, “oled joodik”, “puupea”, “kuidas sa ei õpi”, “sul juhtub alati õnnetusi” jne. On teada, et stress seondub paljude haigustega. Stressi ja immuunsüsteemi vahel on selge seos. On enam kui ohtlik sisendada endale midagi negatiivset, nt. jään peagi haigeks vm. haiguse kutseid. Aja jooksul võib salakavalalt ilmneda ka hirm. Ning siis on terviserisk ühel või teisel viisil juba reaalselt olemas.)

Silva-meetod hõlmab lisaks sellele ka aeg-ajalt endale positiivsete sugestioonide andmist ning haiguste ja negatiivsete mõtete eest kaitsvaid enesesugestioone.

Negatiivsed mõtted ja tundeväljendused võivad teatud oludes muutuda negatiivseks programmeeringuks, mis omakorda võivad põhjustada õnnetusi, ebaõnnestumist ja haigestumist. Vastupidine programmeerimine suurendab tõenäoliselt õnnelikkust ja edukust ning mõjutab soodsalt tervislikku seisundit. Silva meetodis rõhutatakse eelkõige loovust, stressi ja une ning unetuse kontrollimist. Enesesugestiooni püütakse teostada nn. alfaolekus, mida võib võrrelda meditatiivse seisundiga. Sellisel juhul on sisemine programmeerimine ilmselt mitmekordselt võimsam kui tavapärases teadlikkuses.

Meditatiivsesse (enesesugestiooni) olekusse kiiret juurdepääsu õpetatakse numbrite abil. Number 3 vastab keha lõdvestumisele, 2 vastab meele lõdvestumisele ja 1 põhiolekule. Selline süsteem on omamoodi geniaalne – keegi ei suuda stressi all kannatades toimida parimal võimalikul viisil. Lõdvestunud olekus oleva inimese ressursid on kasutusel hoopis teistsugusel viisil kui näiteks õnnetussituatsioonis.
 

Carl G. Jungist

Oma raamatus “Sümbolid. Alateadvuse keel” toob Carl G. Jung 80 000 inimese materjalile toetudes rohkesti uusi andmeid alateadvuse, sisemise mina ning sümbolite kohta.

Jung täheldas unenägudes teatavat liigendatust või kujutist. Seda liigendatust nimetatakse raamatus individuaalprotsessiks. Just unenägudest saadud tõendite põhjal on leitud alateadlik psüühika, mis tähendab ühes isikus kahe isiksuse olemasolu. Jungi sõnul ei ole siiski tegemist patoloogilise nähu, vaid normaalse tõsiasjaga, mida võib täheldada millal tahes ja kus tahes.

Selle psüühika osa kohta kasutas Jung nimetust “ise” vastandina inimese teadlikule minale. ”Inimesed on juba ammu olnud intuitiivselt selle keskuse olemasolust teadlikud. Kreeklased nimetavad seda inimese sisemiseks Daimoniks. Roomlased austasid seda igale inimesele kaasa sündinud hingena.” Sama idee on ka Kristuslapse sündimises inimesest. Katoliku kirik kinnitab, et Jumal võib somnia a Deo Missa kaudu meile unenägusid läkitada.

Jung juhib meie tähelepanu sellele, et me oleme sel määral oma teadvuse vangid, et igivana tõsiasi – Jumal räägib ennekõike unenägude ja nägemuste kaudu – on meil juba ära ununenud.

Soome ajalehes Kirkko&Kaupunki (Kirik&Linn) nr. 47/2002 kirjutas ajakirjanik Leena Raivio artikli müstikast. Selles viidati 16. sajandil elanud müstikule Risti Johannesele ning tema õpetusele. “Jumalal on igale hingele oma rada, iga hinge maapealne teekond on isemoodi.” Samas artiklis oli toodud ka Risti Johannese kirjeldus valgustatuks saamise kohta. “Hing mõistab ja maitseb selgelt seda kummalist ja vaimustavat tarkust, hing on justnagu inimene, kes näeb midagi, mida ta pole enne näinud ja mille sarnast pole ta kunagi kohanud. Kuigi hing mõistab nähtut ja omandab sellest kogemusi, ei suuda ta nähtule nime anda ega seda pingutustest hoolimata kirjeldada.”

Samas lehes oli toodud ka 14. sajandil elanud müstiku Johannes Tauleri kirjeldus: “Sügavuses kaotab hing end sedavõrd põhjalikult, -- et ei saa enam millest aru. Ei ole sõna ega viisi, ei ole tähelepanekut ega tunnet, ei teadmist ega armastust, sest kõik on vaid puhas, lihtne Jumal.”

Jung märgib, et kui pastor usub Jumalat ja ei usu oma nägemusi ja unenägusid, siis tekib küsimus, millesse ta üldse usub.

”Kui inimene püüab enese elavale tegelikkusele iga päev tähelepanu pöörata, tähendab see sisuliselt püüdu elada samaaegselt kahel erineval tasandil või kahes erinevas maailmas. Siis pöörab inimene tähelepanu eelkõige oma meele välistele kohustustele, kuid jälgib samas valvsalt ka neid viiteid ja märguandeid, mida ise unenägudes ja välistes juhtumites oma eesmärkide sümboliseerimiseks annab”.

Raamatus ”Imede õpingud” (Soomes väljaandja Era Nova, originaali pealkiri: A Course in Miracles) on kontsentreeritud tarkust (Kui Jung elaks, siis ütleks ta, et on olemas otsene seos alateadvuse endaga) inimese terviklikkuse mõistmiseks. Raamatus rõhutatakse eelkõige teadlikku olemist nüüdishetkes. ”Andestamine on suur aja ahelatest vabastaja. See on võti õppimaks, et minevik on möödas. Iga kord, kui mõistad hukka või usud pattu ilma andestuseta, kutsud tagasi selle ainsa hetke, just nagu saaks see ajas uuesti toimuda.”

Teadlik sisu võib kaduda alateadvusse, kuid samas võib alateadvusest tõusta esile uut sisu, mis ei ole veel kunagi teadlik olnud. Sellele järgneb mõistmine, et alateadvus ei ole vaid mineviku kolikamber, vaid selles on eos olemas ka tulevased olukorrad ja mõtted.

Hingelise tasakaalu ja ka füüsilise tervise säilitamiseks peavad alateadvus ja teadvus olema sisemiselt omavahel kontaktis ning liikuma samasuunaliselt.

Alateadvus moodustab vähemalt poole inimese olemusest. Personaalne alateadvus suhtleb vaid une nägijaga, kasutades samu sümboleid, millel on tähtsust vaid talle endale, mitte teistele. Seega võib sama sümbol mõne teise inimese puhul omandada hoopis teistsuguse tähenduse.

Jung tõdes, et inimene ei ole kunagi suutlik midagi täiuslikult tähele panema või mõistma. Igal meie teadliku meele mõistel on teatud psüühilised assotsiatsioonid. Ka numbrid on ühtlasi mütoloogilised sümbolid (Pythagorase õpilaste arvates lausa pühad).

On lugematult asju, mida ei ole võimalik mõista või määratleda, mistõttu nende asemel kasutatakse sümboleid. On palju kollektiivseid sümboleid, eriti just religioonides. Jumalust sümboliseerib näiteks ratas või päike. (Allakirjutanu märkus: ka sõrmus on omaette sümbol). Loomad olid religioonis, näiteks Vana-Egiptuses, ülemaailmselt levinud sümbolid. Neid sümboleid võib näha kirikutes ka mitmel pool Euroopas.

Piiblis on kirjeldatud prohvet Hesekieli nägemust, kus on Carl G. Jungi sõnul selge seos Egiptuse päikesejumala Horose (Horuse) ja tema nelja pojaga, keda kujutati samuti loomadena. Kirikuloos on evangeliste tavaliselt kujutatud lõvi, härja ja kotkana. Sageli on kujutisel inimese keha, kuid looma pea.

Unenägudes võib ilmneda ka tulevaste sündmuste nägemine ja ette teadmine.

Jungi sõnul: ”Kusagil oma olemuse sügavuses inimene tavaliselt teab, kuhu ta peab minema ja mida tegema, kuid vahel käitub kloun, keda nimetame minaks, sedavõrd segadusseajavalt, et meie sisemine hääl ei pääse kuuldavale”.

Sigmund Freud püüdis esimesena tõlgendada teadvuse alateadlikku tausta. Freud märkis, et neurootilised nähud – hüsteeria, teatud tüüpi valud ja erandlik käitumine –on sümbolistliku tähendusega. Alateadvus väljendab ennast täpselt samamoodi nagu unenägudes.

Unenägude sümbolid on palju keerulisemad.

Freud julgustas ”vabade assotsiatsioonide” meetodiga rääkima oma unenägudest ja mõtetest, mida need äratavad. Nii paljastub teadvustamata taust sellest, mida välja öeldakse ja mida jäetakse ütlemata. Freudi sõnul paneb uni sõnumi sümbolite keelde ja nii pääseb see läbi meele TAKISTUSE.

Tänapäeval on psühholoogiliste testide abil võimalik kiiresti probleemsed tsoonid välja selgitada.

Vaist on sünnipärane füsioloogiline omadus, mis on meelte abil täheldatav. Vaistud ilmnevad fantaasiates ja paljastavad oma olemasolu vaid sümbolistlike piltidena. Jung nimetas neid pilte arhetüüpideks.

Kuigi füsioloogiliselt räägitakse meelte tegelikkusest, muudetakse meelte tähelepanekud tegelikult psüühilisteks sündmusteks. Inimene kogeb oma meelte maailma ettekujutusliku tõelisusena.

Jung arendas edasi ideed, et uni püüab meile rääkida midagi erilist, midagi, mida alateadvus püüab väljendada.

”Meie teadlikkust mõjutavad eelarvamused, eksimused, fantaasiad ja lapsemeelsed soovid ning need viivad meid kunstlikku ellu, mis on kaugel tervetest vaistudest, loodusest ja tõest. Unenägude kõige tavapärasem ülesanne on taastada ettevaatlikult meie psühholoogiline tasakaal”.

Kunagi ammustel aegadel oli algupärane meel inimese kogu isikupära. Kui inimene arendas oma teadvust, kaotas tema teadlik meel kontakti algupärase meelega. Seda ei ole teadlik meel kunagi tundnud. Sümbolid seonduvad just selle algupärase meelega.

See selgitab, miks tunneme vastumeelsust või lausa hirmu, kui läheneme oma algupärasele meelele.

Lapse meelt mõjutab paljutahulisus, mis põhineb algupärasel identsusel.

Nagu ka vaistud, on inimmeele kollektiivsed mõttevormid sünnipärased ja päritavad. Sobival võimalusel toimivad nad meis kõigis samal viisil.

Mõned unenägude sümbolid võivad pärineda kollektiivsest alateadvusest – sellest psüühika osast, mis säilitab ja vahendab inimkonna ühist psühholoogist pärandit.

Jung kasutab alateadvuse “kriitikas” väljendit “varju äratundmine”, kuna see ilmub unenäos personifitseeritud kujul. Vari väljendab “mina” tundmatuid või vähetuntud omadusi, mis võiksid samahästi olla teadlikud. Mõned kritiseerivad unenäos “varju” tema vigade pärast. Algab enesekasvatus. Vari ei koosne enam vaid tegemata jäetust, sellega kaasneb ka negatiivsete momentidega silmitsi seismine. Vari on kollektiivsete nakkuste suhtes palju tundlikum kui teadlik isikupära. Vari ilmub alati samasoolisena.

Alateadvuses leiab mees ka naise ja naine mehe, et väljendada loomuliku tasakaalu saavutamiseks teise soo psühholoogilisi tendentse.

Alateadvuse sõnumid on une nägijale ääretult suure tähtsusega, sest alateadvus moodustab vähemalt poole tema olemusest. See annab nõu ja juhiseid, mida ei ole võimalik saada kusagilt mujalt. See arenguprotsess on kõigi puhul erinev, sest igaühel meist on oma rada.
 

  

M. Vikman Vaimseid looduspilte.

Vaateid vaimsele teele

Persoon on enesepilt, sotsiaalne mask ja roll. Vanas Kreekas tähendas persoon näitleja maski. Selles rollis tuleb rõhutatult esile, millisena inimene end kujutleb ja milliseid ootusi teised talle seavad. Maisele meelele on tüüpiline kogu aeg võrrelda, rõhutada paremust, püüda eraldada, terviku asemel üksikasjadele tähelepanu pöörata. Maine meel peab isekust ja omakasupüüdlikkust loomulikuks ja mõistlikuks, kuid maisel meelel puudub sageli suhtelisuse taju: kui midagi on palju, miks ei võiks seda veelgi rohkem olla. Inimene peab üldiselt tõeks seda, mille usub tõsi olevat. Inimesel on raske pidada tõeks asja, mida ta uskuda ei taha. Omi mõtteid peetakse õigeteks ja neid püütakse kaitsta, samas kui teise mõtteid püütakse tõrjuda. Maine meel ei mõista armastust ega kaastunnet, kuid tahab see-eest kõiges käegakatsutavat ja konkreetset.

Minapilt lähtub vaatenurgast, et oled vaid indiviid, kes püüab end erinevate psühooloogiliste kaitsemehhanismide abil ”võõraste” mõtete vastu kaitsta. Iseäranis on”maise mõistuse” vastasena maha surutud enda alateadvus. Seetõttu on alateadvus, sisemine juht sunnitud kasutama sümboleid, et takistusest läbi pääseda. Taimed ilmuvad unedesse siis, kui mahasurutus on erakordselt tugev. Jung isegi rõhutas, et kusagil oma olemuse tuumas inimene tavaliselt teab, kuhu ta peaks minema ja mida tegema, aga mõnikord käitub see kloun, keda me minaks kutsume, sedavõrd häirivalt, et sisemine hääl ei suuda end kuuldavaks teha. Inimene on oma olemuselt armastuse olend, Piibli järgi on ta loodud Jumala näopildiks. Inimese kogu sisemine vaimne tõelus on suunatud sisemise ise poole. Vaimselt on inimene oma hinge peegeldus, vaimolend kehas, kes samastub rohkemal või vähemal määral oma ainelise rolliga. Inimsusega peaks seostuma aususe, tõemeelsuse ja hingelise teadlikkuse kasv. Jung on toonitanud, et aine ja vaim on sama asi, üks väljast- ja teine seestpoolt nähtuna. Ajud teostavad meele käsklusi, ettekujutusi. Võib öelda, et mõtted ja meel avavad ukse Taevasesse riiki või sulgevad selle. Mõte on kujundlikult öeldes olend, kes püüab end teostada. Kui näiteks hüpnotiseeritule öeldakse, et pliiats on tulikuum raud, hakkab puutekoht hetke pärast punetama ja võib ka tekkida põletusvill. Negatiivsed mõtted ja mõttepildid on energiat kulutavad sündmused, kutsed probleemidele, stressile ja haigustele, näiteks Soome Arstileht 8/2006 juhtis tähelepanu iselaadsele uurimusele, mille kohaselt abielupaari vastastikune vihapidamine aeglustas nahahaavandi paranemist isegi kuni 60%.

Maise meele ”mõttearvutiga” võib kaasneda ka jõulisi suggestioonilaadseid mõtteid üleskutsete ja nõudmistena enesesüüdistustele ja karistustele. Inimene peaks siiski elama teadlikuna olevikus, vältides vanu reaktsiooniskeeme.

Mõtlemine ja praana on teineteisega lähedalt seotud. Puhas loodus on suur pulbitsev praanaladu. Praanat annavad juurde eriti meditatsioon, liikumine, positiivne mõtlemine ja värsked aedviljad. Praana võib ka inimeselt teisele kanduda (nt UT-s Lk 8:44-46). Vaimsetes raamatutes räägitakse ”energia tõmbamisest”. See tähendab, et teatud inimese seltskonnas väsid või märkad, et jõud justkui valguks sinust välja. Kurioosumina juhtumina tuleb ära märkida, et Kirlian-fotograafia abil on sageli õnnestunud teha nähtavaks ”nähtamatu” praanavoog, näiteks sisaliku murdunud saba; ka Soomes on Kirlian-uurijal kord õnnestunud sama käe kaks puuduvat sõrme üheaegselt pildile saada.

Inimese alateadvus suudab vajadusel tunnet isikustada või sellest kujusid moodustada, näiteks alkohoolik võib näha väikseid mehikesi, kes alkoholi nõuavad, või siis madusid, ämblikke ehk muid nahal kõndivaid putukaid. Võib ka mõelda, et keha tunnetus on täpne ning alateadvusel on võime moodustada inimese teadvusse kuju, sõnum on alati selge.

Inimese meel, ajud muudavad (telepaatilise) sõnumi, vaimse energiavoo konkreetseks vormiks. Helena Blavatsky tõstis eriti esile, et mida hingeliselt puhtam vahendaja, seda puhtam informatsioon. Näiteks mingis olukorras võib keegi märgata inglit, mõni teine näha kauneid värve, kolmas tunda roosi lõhna, neljas tunda ingli puudutust, viies saada üleva, armastusliku sõnumi. Mõttega seostub tunne ja vastupidi: tundega seostub mõte või ettekujutus. Kui inimene märkab vaimset olendit, võib olla raske aru saada, kas tegemist on objektiivse taju või ainult enda ettekujutusega. Asja teevad erakordselt huvitavaks just vaimsed fotod, kus vaimne olend selgelt näha on.

Parem ja vasak ajupoolkera peaksid olema tasakaalus. Vasemasse ajupoolkerasse on koondunud keel, loogika, faktid, matemaatika, numbrid, lugemine, üksikasjad, kord ja analüütilisus. Paremasse ajupoolkerasse see-eest on koondunud kujutlusvõime, rütm, muusika, pildid, värvide kasutus, mustrid, üldine arusaamine ja intuitsioon. Koolisüsteemis rõhutatakse liigselt vasema ajupoolkera aktiivset tegevust. Parem, nn naiselik, loov ajupoolkera vajab aktiveerumiseks teatud harjutusi nagu laulmine, luule, millegi looval viisil tegemist, lapse või kassipojaga mängimist, looduses liikumist, Jumala otsimist jne. Tõenäoliselt sünniks mõni lahendus või leiutis loovas ümbruses paremini kui stressi ja sunnitud pingutamise teel, mis loova ajupoolkera osaluse välistavad.

On oluline mõista unenägude, endeunede ja eluga seonduvat juhatust, ehkki maine meel seda külge sageli ei hinda. Carl G. Jungi järgi ei ole psüühe ainult teadlikkus. Ta ei tule maisesse ellu tühjana ning on enamat kui see, mida indiviid kogemuse kaudu õpib. Inimesel võib esineda unesid, nägemusi, mõtteid, etteteadmist, mille põhjuseid ei õnnestu leida. Unenäod võivad olla sümboolsed sõnumid selle kohta, kuidas tõde inimest näeb. (Pane tähele, et unes on alastiolek positiivne joon, ei ole midagi varjata, pole vaja maskeeruda). Inimelus võib olla erinevaid ”lõkse”, mida inimene ei teadvusta. Uned on individuaalsed, inimese ja hinge (alateadvuse, sisemise juhatuse) vaheline kahekõne; sama unenägu võib ühe jaoks tähendada hoopis muud kui teisele. Uned võivad olla ka sümboolsed arhetüüpsed vihjed tulevaste sündmuste, terviseprobleemide, mitmesuguste igapäevaste asjade kohta. Näiteks roe unes sümboliseerib raha – mida roojasemaks saad, seda rohkem raha on tulemas (juhin tähelepanu väljendile ”raha haiseb”). Näiteks ühe ärimehe unenägu enne tehingut. Märkas, et unenäos oli potis väikseauguline sõel, sellest hoolimata ei jäänud rikkalikust ”saagist” midagi järele. Samuti juhtus äritehinguski. Lehm või kana unes viitavad naise alistatud seisundile, metsik ründav loom talitsematule instinktile, must madu väärtuslikule infole, rott uuristab karkassi, unedes viitab ta luustiku haigusele, nahkhiir seostub sisemiste hirmuseisunditega, kala on positiivne sümbol – mida suurem, seda parem, jne. Valge sümboliseerib puhtust, kõrget vaimset taset (pane tähele Jeesuse sõnu, kuidas veriruuged patud lumivalgeteks pestakse). Sinisega seostuvad kõrged ideaalid, kuid ka heausklikkus (väljend ”sinisilmne”). Määrdunud värvid toovad alati esile midagi negatiivset, näiteks rohelisega seostub kasv ja elujõud, aga mürkroheline räägib muust.

Jung seletas oma 80 000 unenäo ainesele toetuvas raamatus ”Man and His Symbols”, kuidas unenägusid peaks tõlgendama. Ka Soomes on uuritud ulatuslikku unenäomaterjali, näiteks Hely Alhaineni kirjutis ajakirja Ultra 2000. aasta 10. numbris. Artikkel sisaldas ka üksikasjalikku informatsiooni taimede ja loomade kohta. Järgnevalt tsitaat mainitud kirjatükist. ”Unes on maja sisemine seisund otseselt võrdeline unenägija tervisliku seisundiga: välisseinad räägivad naha, siseseinad vaimsest tervisest. Kui maja vundament alt veab, on see unenägijale soovitus oma elu aluseid tugevdada. Akende suurus suhestub sotsiaalsusega. Väikeste akendega maja omanik eirab oma võimeid, suurte akendega maja nägija on väljapoole suundunud isiksus. Trepid seostuvad sugueluga ja nende arvust võib järeldada raseduste arvu. Kandvad konstruktsioonid viitavad luustikule. Kui maja ahi on katki, ei ole süda korras ja külm kolle kõneleb vaimse soojuse puudumisest. Südametegevusest räägib ka uks. Köök on seotud keha üldise heaoluga – kas köök on korras ja funktsioneeriva moega või sootuks teistsugune? Kui kannatad migreeni all, tõuseb su unemaja katuseviilust suitsu. Maja värvi kohta, mis on oluline detail, leiab viiteid värvide kategooriast. Kelder väljendab unenägija viisi oma alateadlikke motiive teostada. See on pime ja sealt tuuakse asju (üles). Ootamatu leid on see, mis maha surutuna nüüd esile tõuseb. Korras kelder, kuhu on varutud kütet, kujutab korrastatud meelt, samuti elujõudu. Üle ujutatud kelder räägib alateadlikest impulssidest, mõnikord ka sügavast, peidetud kurbusest. Tühjad toad tähendavad unenägija ebakindlust oma võimaluste osas. Mitmekordseid maju nähakse unes tööeluga seotud asju lahendades. Unenägude lift viib karjääris edasi, kuid peatudes hoiatab tööasjade suhtes.”

Alice Bailey on oma raamatus ”A Treatise on White Magic” detailselt seletanud hinge olemust, hingelist kontakti ja vaimset teed, rõhutades samas, et kõik, mis inimkonda tõstab, on religioosne tegevus.

Neale Walsch on oma raamatus ”Conversations with God” toonitanud, et Looja suhtleb jätkuvalt kõigiga. Iseasi, kes kuulda võtab. Suhtlemises on kesksel kohal mõtted, kujutluspildid, sügavaimad tunded, kogemused. Raamatus tuuakse esile, et Loojast lähtuvad kõrgeimad mõtted, selgeimad sõnad ja suurimad tunded. Samas rõhutatakse, et sõnad on hääled, ebatäpsed sümbolid, mis kirjeldavad mõtteid, tundeid ja kogemusi. Sõnu on kerge valesti mõista ja tõlgendada. Hingega on lähedalt seotud rõõm, ülevus ja armastavus. On oluline eristada, kas tunne tuleb hingest või teise inimese tundest värvi saanud mõttest.

Alice Bailey rõhutab, et oleks oluline pöörata tähelepanu sellele, kas impulss, mis püüab tundekeha tegutsema panna, lähtub seespoolsest Jumalikust Elust või tuleneb see mingist vormi aspektist, siinkohal oluline vihje Baileylt: Kas impulss aktiviseerib mu tundekeha nõnda, et minuga seotud inimesed saavad haiget või saavad nad seeläbi abi.

Budismiga seostuva Zen-liikumise esindaja Osho on kirjutanud mitmeid raamatuid. Neis toob ta esile mõned huvitavad mõtted, näiteks, et lõpliku tõe puhul on küsimus ehedas usklikkuses. Jumal on su enda sügavaima olemuse kogemine, südame avanemine. Teda võib tunda ainult sügava isikliku kogemuse kaudu. Seepärast ei ole Zen huvitatud dogmadest. Usundid on olemas, kuna nad rahuldavad teatud vajadust. Inimene ei taha mingil viisil pingutada, ta tahab kergeid otseteid. Võid uskuda ja samasuguseks jääda ning sul ei ole vaja oma elu muuta.

Alice Bailey rõhutab, et meditatsiooni eesmärk on aju, meele ja hinge vahele tasakaalustatud ühenduse loomine. Normaalse vaimse arengu korral kasvavad inimese tähelepanu- ja mõistmisvõime automaatselt ja turvaliselt sedamööda, kuidas hingeline ühendus paraneb. Keskse tähtsusega on pidevalt oma mõttemaailma kõigest negatiivsest puhastada. Maine meel ei saa kõrgemat meelt tahte abil tööriistana enda käsutusse võtta.

Vaimse foto

Vaimse foto ehtsust teab kindlalt vaid fotograaf, kuid taoliseid pilte on tehtud mitmeid kordi ka täpsetes teaduslikes katsetingimustes. Materialsimi-usk põhineb tahtmisel sellesse uskuda, mitte faktidel. Raamatusse E. Mattiesen: Das Persönliche Uberleben des Todes I-III (aastal 1936) on kogutud mahukas ainestik ja allikaloend. IMI (Institut Métaphysique International) tegutseb Pariisis endiselt ja on teinud täpseid teaduslikke uuringuid koos tippmeediumidega juba 1920ndatest peale. Inglismaal tegutsev International Survivalist Society viitab mitmetele teaduslikele uuringutele, märkides eriti ära Nobeliga pärjatud Charles Richeti ja prof. Schrenck-Notzingi uurimusi. Professor Schrenck-Notzingi raamatus ”Phenomena of Materialisation” on ainuüksi ektoplasmast 223 pilti. Arstiteaduslikult ei ole ektoplasma seletatav.

Maastikupildile ilmub ootamatu kujutise mulje. Tegemist ei ole inimesega. Riitta Wahlström


Loodusvaim? Riitta Wahlström

http://www.survivalafterdeath.org/photographs.htm
http://www.visionsofjesuschrist.com/
http://www.photographymuseum.com/doylefalg.html
http://www.share-international.org/background/miracles/MI_crosses.htm
http://www.medjugorjeusa.org/lightphotos.htm

Kehast väljumine

Kehast väljumise nähtuse kohta kasutatakse inglisekeelset nimetust "Out of Body Experience" ehk OBE. Seda tuntakse ka astraalprojektsiooni või bilokatsiooni nime all. Ilmingu ajal väljub hingeline keha füüsilisest kehast ning võib energiakehana siirduda mõtte jõul ühe hetkega geograafiliselt väga kaugele ning seejärel oma füüsilisse kehasse tagasi pöörduda. Kui inimene on kasvõi korra oma füüsilisest kehast väljunud, peab ka seda kogemust ainulaadseks ja unustamatuks. See kogemus on kõige pisemate detailideni meeles veel aastakümnete möödudes.

Sajandi alguses tegutses Pekka Ervast, teosoofilise liikumise kõige olulisem mõjutaja Soomes. Ta kirjutas mitu raamatut ja oli selgeltnägija. Oma raamatutes kirjeldab ta sageli seda, et suutis soovi korral hingelisvaimse olendina oma kehast lahkuda. Ta rääkis, et suutis oma teises, füüsilisele silmale nähtamatus kehas liikuda vabalt ja iseseisvalt mitmel erineval hingelisel tasandil ning neil tasanditel ka suhelda.

Inimesed, kes on vähemalt korra kogenud kehast väljumist, on veendunud, et tegemist ei ole hallutsinatsiooniga, une või aju hapnikuvaeguse tõttu tekkinud seisundiga, nagu skeptikud on väitnud. Eelkõige lapsed on suutelised oma kehast täiesti spontaanselt väljuma. Täiskasvanud võivad seda kogeda ka stressi puhul, teatud ravimite, näiteks LSD mõju all, narkoosis, palavikus või ka enda poolt esile kutsutuna.

Kõige kuulsamad OBE-uurijad on Robert Monroe ja Sylvia Muldoon. Nende sõnul on üks kümnest inimesest OBE-nähtust kogenud. Kehast väljumisel on inimese teadvus väga ergas. Meeled toimivad teravamalt kui füüsilised aistingud. Valguskogemus on taustvalgus, mitte valgusest ümbritsetus nagu surmapiiri kogemuse puhul. Mõtte abil läbi seina liikumine on selles olekus tavaline. Robert Monroe ja Robert Bruce on kirjutanud isegi ühe raamatu, milles toovad ära juhised kehast väljumise harjutamiseks.



Oma aparaadiga Angoris. Silm ei märganud midagi erakordset.

Kogemused surma piirilt

Psühhiaater Raymond Moody avaldas esimesena 1975. a. surma piiril saadud kogemusi käsitleva raamatu pealkirjaga "Life After Life". Seejärel on selles küsimuses korraldatud mitmeid uuringuid ning kirjutatud raamatuid. Raymond Moody kirjeldas esimesena surma piiri kogemise eri faase, jaotades need järgmiselt:

• Subjektiivne surma tunne. Inimene tunneb, et on surnud.
• Sõnulseletamatu rahu ja meelehea tunne, absoluutselt vaevustevaba olek.
• Kehast väljumise tunne. Inimene vaatleb oma keha kõrvalt, enamasti ülaltpoolt.
• Füüsiliste esemete ja sündmuste täheldamine. Inimene jälgib nt. elustamiskatseid ülaltpoolt. Inimene võib käia ka mujal, näiteks kodus.
• Inimene tunneb end olevat justnagu vaakumis, tühjas ruumis ja liigub seejärel tunnelit mööda edasi.
• Pilk elatud elule. Elu jookseb silme eest läbi tagasivaadetena ning inimene kogeb uuesti oma tegusid, nii häid kui halbu.
• Kirka valguse või valgusolendi ilmumine.
• Saabumine ülemeelelisse maailma, kristallpaleesse, ebamaiselt kaunile maastikule.
• Kohtumine teiste inimeste, nt. valgusolendite, surnud omaste või sõpradega.
• Tagasipöördumine ellu. Tagasipöördumine võib toimuda kas spontaanselt, vabatahtlikult või tahtest sõltumata.

Ektoplasma

    

Ema Meera

Ema Meera (India avataara, sündinud 1960, elab Saksamaal, Balduinsteinis) on oma raamatus "Bringing Down the Light" oma sisemise tähelepanuvõimega detailselt, fotorealismi täpsusega maalinud surmajärgseid kogemusi hingelisest vaatekohast lähtuvalt. http://home.arcor.de/maatrix/dir/DirE.html

Jeesus Roomas

Roomas, aadressil Porta Angelica 63, asub peapiiskop Emmanuel Milingo ametikorter. Alates augustist 1987 on Jeesus korduvalt ilmunud Keenia päritolu nunnale Anna Alile, lastes ennast ka pildistada.

Raamatus on erinevatel päevadel kogutud 196 teadet, milles kesksel kohal on palve ja armastuse rõhutamine. Rõhutab aja olulist tähtsust, hoiatab korduvalt pahade jõudude ning nende ilmnemisvormide eest.

Peapiiskop Emmanuel Milingo on esitanud raamatu ja tõestusmaterjali katoliku kirikule hinnangu andmiseks.

Raamat: On the Eucharist, A Divine Appeal (internet: http://web.frontier.net/Apparitions/Ali.homepage.html ).

Kristuse teisest tulemisest

Tänapäeval ootavad kõik usundid suurt õpetajat. Räägitakse Kristuse teisest tulemisest. Kristlased ootavad Kristust, juudid Messiast, islamiusku inimesed Imam Mahdit, budistid Maitreya Buddhat ja hindud Krishnat.

1880-ndatel asutati Helena Blavatsky algatusel Teosoofia selts. Sellega tehti avalikuks Tarkuse Meistrite olemasolu. Erilist rõhku on saanud Valge Vennaskonna õpetused, mis mõneski asjas kiriku õpetusest erinevad. Valge Vennaskonna meistrid on kunagi inimestena maa peal olnud. Nad on vaimselt arenenud ja püüavad inimkonda mitmel moel aidata.

Oma raamatus ”The Reappearance of the Christ” rääkis Bailey, et Kristus võib astuda avalikkuse ette isiksusena ja kõndida sellisena inimeste seas: ”ja iga silm saab teda näha” (Ilm. 1:7) Oma raamatus rõhutab Bailey, et kui inimesed otsivad seda Kristust, kes 2000 aastat tagasi oma jüngrid maha jättis, ei suuda nad teda ära tunda. Ta tuleb maailmaõpetaja, Maitreya, mitte kristliku õpetajana. Bailey järgi ei tule ta inimesest sündinuna. Alice A. Bailey vahendatud plave (invokatsioon, meditatsiooniobjekt) inimkonnale:

Inimese tagaplaanil olev sisemine mina (Kristus, Monaad, Jumala säde, Looja jne ) ei materialiseeru, kuid võib ilmneda inimese kaudu.

Maitreya inimkonna õpetajana

Tänapäeval ootavad kõik religioonid suurt õpetajat. Räägitakse Kristuse teisest tulemisest. Kristlased ootavad Kristust, juudid Messiast, muslimid Imam Mahdit või Messiast, budistid Maitreya Buddhat ja hinduistid Krishnat.

Eelkõige teosoofilises kirjanduses räägitakse Kristuse teisest tulemisest, hingelisest hierarhiast, valgest vennaskonnast, vaimsetest õpetajatest. Need õpetajad püüavad inimkonda mitmel viisil aidata. Selle hierarhia juhti kutsutakse Maitreyaks.

Teosoof Alice A. Bailey kaudu oli meister Djwhal Khul varem teatanud, et Maitreya ilmub maakerale 1975. aastal. Siis saabusid Benjamin Creme'i sõnul viis erinevat meistrit. Maitreya viivitas oma tulekuga kuni juulini 1977.

Benjamin Creme on üle 20 aasta toiminud Maitreya sõnumite edastajana. Ta on avaldanud ajakirja Share International, pidanud ettekandeid ja korraldanud kõikjal maailmas meditatsioonirühmi.

Ta on kirjutanud mitu raamatut, muuhulgas Maitreya's Mission I-III. Raamat on keskendunud meistri kanali loomisele ning selles käsitletakse Maitreya õpetusi ja Kristuse teist tulemist.

Raamatutes sisalduvad kõrged inimlikud põhimõtted inimkonna vastastikusest hoolitsusest ja vennalikkusest. Neis rõhutatakse elamist aususes ja südamlikkuses ning püüdu oma hingelise olemuse leidmise poole.

Raamatutes Maitreya's Mission rõhutatakse, et oluline on olla oma usulises traditsioonis. Maitreyat ei saa järgida, tema külge ei saa haakuda. Tema eesmärk on luua õpetajana inimestele arusaam oma hingelisest olemusest.

Hingelise maailma seisukohalt on hingelisvaimne olemus tegelikkus, maine on vaid terviku suhteline osa. Maise seisukohalt on seevastu füüsiline tõeline ja hingeline suhteline.

Hinge eesmärk on ennast ilmutada. Meditatsioon on protsess, mis selle liikuma paneb. Siin on inimesel kolm kesta: maine keha, tunde- ehk astraalenergiakeha ning mõtteenergia keha. Need on hinge vahelülid, mille kaudu hing ilmutab ennast nende väljendusvahenditega samastumata või nende külge takerdumata. Hing on surematu.

Varsti tuleb aeg, mil nii poliitiline, majanduslik kui ka religioosne totalitarism, mis keelab ära inimese vabaduse, heaolu ning õiguse uskuda, mida igaüks soovib, on lõplikult möödas. Kuid selle vabadusega seondub vastutus teiste eest, maailma muresid lahendades peab lähtuma kaasinimeste probleemidest.

Benjamin Creme pöörab suurt tähelepanu sellele, et arenenud riikides toodetakse liiga palju toiduaineid, mis lihtsalt raisku lähevad, kuid mida kolmanda maailma näljasurmaga silmitsi seisvad inimesed hädasti vajaksid.

Meedia väljendab üldist arvamust ja mõtteviisi. Rahvasaadikud ja valitsus teevad seda, mida rahvas neilt ootab. Kodanikud ja organisatsioonid peaksid olema aktiivsed, et midagi toimuks. Inimesed peavad nõudma oma esindajatelt tegutsemist. Kui midagi ei tehta, siis ka midagi ei toimu.

On lausa šokeeriv, et üha võimsamate ja tõhusamate sõjarelvade väljatöötamiseks ja ehitamiseks ollakse valmis ohverdama suuri rahasummasid, kuid miljonite näljasurma ärahoidmine tunduvalt väiksema summa abil ei huvita kedagi. Vaeste arengumaade aitamine on äärmiselt oluline.

Inimkond peab nägema ennast ühe tervikuna, vendade ja õdedena. Enesekeskses ahnusel põhinevas materialismis ning turujõudude pimedas järgimises peab muudatus tulema.

Hinge tasandil ei ole erinevusi, väär arusaam erinevuste olemasolust on tekkinud poliitiliste ja majanduslike probleemide tõttu. Me peame arenema inimrassina, olema sama pere vennad ja õed, sest meil on ühine Jumalik algallikas.

Seetõttu kuuluvad õige elu juurde vabadus, õiglus ja rahu. Kui me ei jaga, puudub õiglus. Kui ei ole õiglust, ei saa kunagi ka rahu loota. Kui puudub rahu, ei ole inimkonna hävimist enam võimalik ära hoida.

Benjamin Creme rõhutab, et üle miljardi inimese elab absoluutses vaesuses, äärmiselt viletsates elutingimustes, kusjuures surma põhjuseks on sageli alatoitlusest tekkinud haigused.

Oluline on jagamine, aitamine ning vennas Jumalikkuse nägemine (Jeesuse sõnad: mida te teete endast nõrgemale, seda teete te minule).

Uues testamendis on lause "Kõik silmad näevad teda". Maitreya eesmärk on esineda televisioonis kõikjal maailmas. Ta ei räägi, vaid mõjutab inimesi telepaatiliselt, kutsudes neid üles tagama õigluse, jagamise, õiged suhted ja rahu. Ülekutse tungib meie südametesse, räägitakse Day of Declaration'ist.

Sellega seoses on paljud küsinud, miks Maitreya ei tule võimsalt ja avalikult. See ei ole inimeste vaba tahet ja valikuvõimalusi rikkumata võimalik. Meistrite eesmärk on üha enam avalikult pimedusse valgust tuua. Nüüd on tegutsevaid meistreid 14. Nad püüavad inimkonda mitmel viisil aidata hingelise maailmaga uuesti kontakti looma.

Maitreya ilmus 11. juunil 1988, materialiseerudes 6000 inimese ees hardushetkel Nairobis, Keenias. Inimesed tundsid temas ära Kristuse. Ta rääkis paar minutit veatut suahiili keelt, kohalikku keelt, ning kadus sama ootamatult nagu oli ilmunudki. Samal hetkel olid 30-40 inimest täielikult oma haigustest paranenud.

Maitreya esinemist Nairobis on pildistatud. Sündmust tutvustati tookord CNN ja BBC televisioonikanalitel. Olgu öeldud, et 26.2.1987 andis Maitreya intervjuu CNN telekanalile.

Peaaegu igal nädalal ilmub Maitreya maailma eri paikades usulistel üritustel. Hinduistidele esinedes tekib ettekujutus, et tegemist on Krishnaga, juutide puhul, et tegemist on Messiaga, muslimid peavad teda Imam Mahdiks või Messiaks ja budistid Maitreya Buddhaks. Maitreya ja teised meistrid suudavad mõtte jõul oma välisilmet muuta, nad suudavad ilmuda noore või vanana, mehe või naisena, heleda- või tumedanahalisena. Maitreya räägib kuulajate keeles, ilmub ja kaob uuesti. Seda ilmingut on rohkesti käsitletud teosoofilises kirjanduses hingelistest meistritest rääkides. Jeesuse materialiseerumine pärast risti löömist on Uues Testamendis kesksel kohal.


Kõige viimased Maitreyaga seostatavad imed on keset päeva mõne minuti kestvad valgusnähud. Võivad olla keset sõiduteed. Isiku kujutist on näha ainult fotol.

Teavet ning mitmesuguseid fotosid Maitreya ilmumise ning temaga seostatud valgusristide kohta võib leida internetist aadressil http://www.shareintl.org. Osa materjali on saadaval ka teistes keeltes, näiteks vene keeles aadressil http://www.shareru.net.

     
The Cross of Light of Maitreya in Slovenia

Taanlased Nydahlid õppisid budismi Nepaalis 1970-ndatel ning on pärast seda tegutsenud budismi õpetajatena. Oma 1970-ndatel kirjutatud raamatus toovad nad ära budistliku ennustuse 7. sajandist: ”Kui raudlind lendab ja tulihärg sõidab ratastel ning tiibetlased on nagu sipelgad mööda maailma laiali, saabub mu õpetaja valge inimese maale.” (Soome TV 1, 29.03.05)

Vaimulis-hingelisi seisukohti

Psühholoogias on mitmeid teste, mille abil on võimalik uurida inimese käitumist, isiksust ja loomust. Igaühel on oma mõttemaailm. Igaühe tõeluseks on ta enda mõtted, tähelepanekud ja kogemused. Muust tõelusest ei ole inimene teadlik. Iga inimene tajub, et tal on õigus ning ta teab tõde, kui mingile üksikasjale tähelepanu või tingimusele tähelepanu pöörab. Vaimse arengu puhul on tegemist mõtete ja tunnete teadlikust puhastamisest armastuse vaimus. See põhjustab tundlikkuse kasvu, teadlikkuse tõusu ning üha enamal ja enamal määral elu terviklikkuse mõistmist. Võib rääkida ka inimese võnketaseme tõstmisest või eeterkeha puhastumisest. Hinge (Looja, Kristuse) leidmise juures on tegemist kogemise, mitte mõistusliku teadmisega. Maine meel ja mõtlemine tuleks hetkeks ”kõrvale” asetada. Mõtted ja kogemused muudavad isiksust pidevalt, teatud laadi kogemuste kaudu võib inimene isegi lühikese ajaga kas heas või halvas suunas muutuda. Mõtle ütlemisele: mõte, tegu, harjumus, iseloom. Selle muutuse üheks näiteks on käekirja muutumine.

Astroloogias rõhutatakse sünni (aja ja koha) kosmilisest peeglist erinevate võimalustena vastu kajamist, mõelge väljendile: ”õnneliku tähe all sündinud”. Inimene võib tajuda end erinevate juhuste, olude ja arvamuste vangina või püüda olla teadlik oma mõtetest, sõnadest ja tegudest, pürgides tõe ja tasakaalu poole koos oma sisemise ise, sisemise nõuandjaga. Juba muistsed Upanišaadid rõhutasid, et inimelu peamine eesmärk on kaevuda oma sisemusse ja leida hing (Ise) ning ärgata seeläbi oma jumalikkuse kogemisele. Piltlikult on inimese (või guru) suhe Loojaga nagu veepiisa suhe ookeani. Ehkki veepiisk ja ookean on samast ainest, ei ole nad siiski seesama. Vaimsetes raamatutes rõhutatakse, et suured vaimud austavad inimesele antud vaba tahet. Maises elus on inimesel otsustav osa nii heas kui halvas.

Usuliselt on inimene Jumala pildina loodud vaimlis-hingeline armastuse olend kehas. Mida lähemale sellele armastuslikule ideaalile jõutakse, seda parem. Keegi ei taha eneses ega ümbruses negatiivset kogeda. Negatiivsed kujutlused peegelduvad ajude kaudu kehasse, tekitades erinevaid stressireaktsioone. On äärmiselt oluline, mida inimene mõtleb, inimene on oma mõtete sarnane. Mõtted määravad, millele inimene tähelepanu pöörab. Mõte on kui olend, kes end teostab. Inimene näeb, mida ootab end nägevat. Maailm on inimese ettekujutuste sarnane. Enamasti annab igaüks asjadele oma tähenduse, ehk sama asi võib ühe jaoks olla täiesti tähtsusetu ja teisele pea eluaegne vaimne trauma – näiteks kellegi negatiivne sõna, arvamus. Religioosses mõttes võib öelda, et mõtted (meel) kas avavad või sulgevad ”südame”.

Rudolf Steiner toonitas juba 100 aastat tagasi, et inimese mõtted jäävad talle nagu peeglist tagasi heiastuma. Inimene on justkui palli keskel ja ta ümber on tema enda mõtted, tunde peegeldatud kujutlused. Mõtteid tuleb ja läheb, kuid need mõtted, mida inimene mõtleb, saavad tegelikuks. Mõte võimendub mõelduna. See, millele tähelepanu pööratakse, tehakse enda jaoks tõeliseks. Negatiivsed mõtted moodustavad ”varju” (teataval vaimsel arenguastmel saab inimene sellest varjust teadlikuks, räägitakse piltlikult nn lävevalvurist, oma negatiivsusega kohtumisest). Sellega seostuvad ka tegemata jätmised, negatiivsed tunded, hirmud, süütunded, vihaenergiad. Olemas on see igal inimesel, ollakse sellest teadlik või mitte. Teise inimese juures ärritavad just enda negatiivsed omadused. Marihuaana kasutajad suudavad sageli aimata negatiivsust kiirgavat ”jälitajat”, oma varju. Varju võidakse kogeda hirmutava ründava olendina, kes võib olla rohkem või vähem inimest või koletist meenutav. Ta on siiski alati omaenda mõttekogum, mõtteloome. Sellega on sageli seotud projektsioon, enda negatiivsust nähakse teise vaenulikkusena. Oma hirmude projitseerimine peegeldub isegi riiklikus poliitikas.

Vaimses arengus võib inimesele – näiteks meditatsioonis – meelde tulla vanu negatiivseid tundekogemusi, ebaõigluse juhtumeid, alandusi, negatiivseid mõtteid, vaenulikkust jm. Neisse tuleb suhtuda tänulikkuse, andestuse ja armastusega, alati võib soovida kõigile, ka oma tunnetele, Kristuse juhatust. Negatiivsetest kogemustest ei saa lahti mõeldes, tuleks kasvõi endamisi rääkida, joonistada, kirjutada. Kui on ebameeldiv tunne, võib lasta pliiatsil vabalt paberile joonistada jne. Sel moel muutub vari vähehaaval ilusamaks. Negatiivsed mõtted võimendavad varju. Pane tähele Jeesuse sõnu ka siin: armastada oma vaenlasi ja jälitajaid. Negatiivsed tunded on nagu magnet, millel on sõnum. Neid ei tohi vihata ega tõrjuda, kõigesse tuleks suhtuda tänades, armastusega. Hirmud on üldiselt kujutlusvõime viljad, kuid nendega võib kaasneda ka teade, näiteks surmahirmu kohta. See võib olla kutse vaimsele teele, õppida surmahirmus pelka meelepetet nägema. Kui mingi mõte tungivalt meeles käib, oleks hea meel mõne kõrge ideaaliga täita.

On tähtis mõista, et inimene on loodud ebatäiuslikuks. Inimene peaks end koos oma puudustega armastama ja austama, muidu moondub Jeesuse õpetus ligimese armastamisest. Kui inimene ennast vihkab ja põlgab, ei suuda ta teistesse armastuse ja kaastundega suhtuda. Inimlikus elus on kõigel oma vastaspoolus. Valikuolukorras väljendab hingeline pool, sisemine juhatus, sisemine ise armastuse, isetuse vaatenurka ja ”must” pool isiksuse, isekuse vaatenurka. Tunne ütleb, kuidas valiku tegemine õnnestus. Inimsuse juurde kuulub armastuse ja tarkuse ühendamine (”talupojamõistus”, näiteks laenu käendamise olukorras).

Ajalehes Keskisuomalainen ilmus 23.10.2006 artikkel pealkirjaga ”Vestlusi Jumalaga”, kus Saksa endine liidukantsler Gerhard Schröder tõi oma ajakirjas Der Spiegel avaldatud mälestustes esile Bushi pideva Jumalale viitamise järgnevalt: ”Saan muidugi aru, kui keegi on harras ja püüab Jumalaga kõnelusse astuda. Probleemiks muutus see minu jaoks siis, kui mulle hakkas tunduma, et poliitilised otsused sünnivad Jumalaga peetud vestluste tagajärjel.” Schröderi järgi on selliste otsuste probleemiks, et neid ei saa kahtluse alla seada või kritiseerida. ”Igaüks, kes püüab oma poliitilisi otsuseid selliselt legitimeerida, lihtsalt ei või lubada nende muutmist läbi kriitika või mõttevahetuse. Sest kui ta seda lubaks, oleks see Jumalalt saadud ülesandesse sekkumine,” jätkab Schröder oma mälestustes.

Pat Rodegasti teoses ”Emmanuel's book” (1985) rõhutatakse, et kõik inimesed on vaimsed kanalid. Raamatus soovitatakse suhtuda vaimumaailma õpetusse järgnevalt: ”Teil tuleb see proovile panna. Läbi katsuda. Kuulata, mida öeldakse ja lõpuks lasta oma südamel, oma sisemisel tarkusel, intuitsioonil kohtunikuks olla. Ärge leppige millegagi, mis ei kõla õigesti. Sellest vastutusest ei tohi kunagi loobuda.” Apostel Paulusel oli selge õpetus vaimse maailma sõnumite kohta: ”Proovige kõike, jääge selle juurde, mis hea.” Maailmakuulus vaimne koolitaja Deepak Chopra soovitab vaimse ühenduse saamiseks pooletunnist meditatsiooni hommikul ja õhtul. Rõhutab seejuures looduses olemist, loodust. Chopra järgi on maise mina kõne ”Mida ma võin saada?” ja vaimu sisekõne: ”Kuidas saan aidata?”. Toonitab, et iga tegu loob energiat, mis meie juurde samasugusena tagasi tuleb. Kedagi kohates tuleks talle anda lill, kompliment, palve või õnnistus.

Alice Bailey on oma raamatus ”A Treatise on White Magic” põhjalikult käsitlenud vaimset teed, rõhutades hinge ja hingekontakti ning et oleks oluline pöörata tähelepanu sellele, kas impulss, mis püüab tundekeha tegutsema panna, lähtub seespool olevast Jumalikust Elust või tuleb see mõnest vormi aspektist. Bailey annab olulise vihje: kas impulss aktiveerib tundekeha selliselt, et minuga seotud olevad saavad haiget või saavad nad seeläbi abi. Hinge juhatus ilmneb just nimelt armastuse, rõõmu, ülevusena, ebaiseka aitamissoovina, mõistmise ja taipamisena. Looja jaoks on kõik võimalik, aga sõnalisuse puhul on tavaliselt tegemist taipamise, mõistmisega, mis saab meeles arusaadava, sõnalise vormi. (Helena Blavatskyt, Alice Baileyt ja Helena Rörichit peetakse nn suurteks sõnumitoojateks. Usuline info ei tohiks nende õpetustega vastuolus olla. Avataar Amma rõhutab, et vaimsetel meistritel on usundist ühesugune arusaamine.)

Bailey rõhutab, et on mitmeid tõele lähenemise viise. Oluline on praktiline heatahtlikkus, et ei kahjustatakse mõtete, sõnade või tegudega ühtki olendit. Ideaalne oleks, et isiksuslik mina ei tahaks endale midagi. Sellisel juhul ei pääse vormiga seotud jõud mõjule. Pane tähele vale mõtte ohtu ja õige mõtte jõudu. See, mis on kõige lähemal ja otse meie ees, jäetakse sageli tähelepanuta. Inimene on sümboolselt riputatud kahe suure jõu vahele. Jumala tahe ja vastandina maise meele isekas tahe. Üks on parema käe tee ja teine vasaku käe tee. Inimene peaks ka pimedast poolest teadlikuks saama. Teda külge tõmbava hea abiga näeb ta seda paha, mille küüsi võiks kergesti langeda. Otsustamisõigus tuleks anda hingele kõigis kolmes maailmas: astraalses, mentaalses ja füüsilises, isiksuslikus maailmas. Teadlikkuse kasv peaks olema pidevalt kasvav praktiline kogemus. Teooriatel ei ole mingit tähendust enne, kui oleme nad muutnud tegelikeks kogemusteks.

Avataar Amma soovitab, et inimene mõtleks kogu aeg oma Jumalale või meistrile ja teeks kõike koos Temaga ja Temale, olles vaid Looja tööriist ega takerduks ühegi tulemuse külge. Avataar Amma, nagu kõik teised vaimsed meistrid, peavad eriti tähtsaks oma mõtetest kogu aeg teadlik olemist, mõtete hoolsat kaalumist. Neale Walsch edastas meediumina, et kõrgeimat mõtet tuleb alati meeles hoida. Inimene on mõtete, sõnade ja tegudega loov olend. Valikusituatsioonis tuleks mõelda, kas selline ma olengi ja mida armastus selles olukorras teeks. Inimene peaks oma loomingu eest tänulik olema, seda õnnistama. Kui oma loomingust naudingut ei saa, tuleks vahetada mõtet, sõna ja tegu. Juba 2000 aastat tagasi rõhutas Jeesus: ”Tehke teistele seda, mida te tahate, et teile tehtaks.” ”Emmanuel's Book” toonitab: ”Igas elusituatsioonis võite näha oma pottsepajälge ja enda loodud asja välises tegelikkuses võite märgata oma sisemise mina peegelpilti”. Sama raamatu teises kohas rõhutatakse, et inimene peab oma olemuses tõusma teadlikkuseni, mis soodustab leebust ja õiglust.



Copyright: Image © Geoscience Australia. http://www.ga.gov.au/acres/gallery/marree.jsp

Inimlikust tegelikkusest

Neale Walsch on kirjutanud mitu raamatut Looja ja inimese lähedasest seotusest. Algul esitas Walsch küsimuse ja tema käsi kirjutas iseseisvalt vastuse. Hiljem toimis side telepaatilisel teel. Walsch rõhutab, et telepaatilise kontakti ajal tuleb maine meel hetkeks kõrvale tõrjuda. Mõned näited raamatutes esitatud korduvate mõtete kohta. Jumal ei ole millestki lahus, vaid on kohal kõikjal. Jumalat tuleks näha ka oma vaenlase palgel. Tugevad mõtted ja hirmud tahavad saada teoks. Juhus on näiline. Inimesele saab osaks see, mida ta on soovinud, kuigi ta oma soove tihti ei mäleta. Midagi ei juhtu ilma hinge nõusolekuta. Hinge ja isiku vaatenurgast paistavad asjad tihti üsna erinevad. Probleeme tekitab inimese vaba tahe, mitte saatan, mis on vaimne seisund. Jumala ilmutamisviisidel ei ole mingeid piire. Mingi kogemuse soovimine välistab selle kogemise. Inimsuhte eesmärk on enda teostamise ja oma rõõmu jagamine teistega. Armastust ja rõõmu saab nii palju, kui seda ise teistele anda. Küsimus pole selles, kellele Jumal kõneleb, vaid kes teda kuulab. Igaühe sees on allikas, küsi ja mine enda sisse, uuri asju oma südames, sealt leiad vastused, rõõmu, rahu ja armastuse. Suurem mina võib eemalduda sinu väikesest minast ja sulle kõneleda, samal ajal paljastades tõde enda olemasolu kohta, Jumalik impulss teenib esmalt elu, alles siis väikest mina. Oleks hea teenida elu kõiges, mida mõtled, ütled ja teed. Oleks hea küsida, kas mõte aitab elule kaasa või hävitab seda.

Vaimsest seisukohast vaadates on inimene unes, millest tuleks ärgata. Ühepoolne samastumine keha ja isiksusega tekitab tugevaid mõtteharjumusi ja tihti negatiivset suhtumist vaimsetesse impulssidesse. Inimene mõtleb tihti valesti, et vaid maine mõistus või teiste inimeste heakskiidu saamine võib teha kogemuse tõeliseks, ja sellisel moel võib inimene keelata enda puhul vaimsed kogemused. Mõtted on justkui „olendid“, mis teostavad ideid käskudena. See tuleb esile hüpnoosiseanssidel. Kui inimene näiteks kujutab end olevat teraspuuris, siis sellest ei pääse välja, kui ka väga sooviks. Ehk siis mõte või ettekujutus tõrjub taju eemale. Inimene tajub seda, mida ootab nägevat. Inimene peaks täpselt tunnetama oma mõtteid ja pürgima tegelikkuse suunas. Kõik inimesed on enda meelest ausad ja siirad, pööramata tähelepanu mõnele üksikasjale või arvamusele.

Kümned või isegi sajad miljonid inimesed on kogenud kehast lahkumist. Sellega seondub tavaliselt surmahirmu kadumine ja uue suhtumise tekkimine vaimsusesse. Vaimse sisuga raamatutes on toodud soovitusi mediteerimiseks ja harjutusteks, mille kaudu meel üritatakse vabastada maisest mõtete vangistusest, näiteks raamatus „A Course in Miracles“ on palju selliseid harjutusi. Neale Walsch kirjeldab oma raamatus „Tomorrow’s God“ järgmist harjutust: järgmisel sajal korral, kui peeglisse vaatate, tehke samal ajal mediteerimisharjutust „Kes?“. Küsige oma peegelpildilt kümne sekundi jooksul ja viimast häälikut venitades kolm korda kes?. Võite seda teha kõva häälega või ainult oma mõttes. Vaadake oma peegelpildile otse silma, hingake sügavalt ja küsige ühe hingetõmbe jooksul kolm korda kes?. Küsige endalt, kes see on, kes mu ees seisab. Kes see on, keda ma kujutlen end olevat? Kes?

Walsch rõhutab oma raamatutes elu ühtsust, sõnad jumal, elu ja armastus on kõik üks ja sama. Kõik eluvormid ja kõik olemasolev on omavahel seotud, s.t igaüks on osa ühest elulisest süsteemist, osa ühest armulikust Olendist. Tähtis on aktiviseeruda. Walsch soovitab näiteks harjutust, mille kaudu võiks üritada näha iseennast kõiges, ning järgmist hingamisharjutust: kui olete paar korda sügavalt sisse-välja hinganud, siis kujutlege, kuidas pealaes olevast avast voolab teie kehasse kuldvalge valgus. Jälgige oma sisemise silmaga, kuidas see voolab ajus, kehas ning väljub jalgade kaudu. Tehke harjutust seitse minutit. Rudolf Steiner soovitas sümboolseid fantaasiaharjutusi ja päevasündmuste kordamist justkui vaatlejana väljastpoolt jälgides. Walsch rõhutab, et aju kaudu võib aktiviseerida ka meelt, aju on materialiseerunud meel. Aju ja meel ei ole siiski üks ja sama. Aju on mälukeskus, „arvutisüsteem“, mis juhib keha, kuid sisaldab vaid olnud mõtteid ja kogemusi ning vahendab ka meele käske kehale. Keha üksi on vaid pelk kest ilma teadvuseta. Igaüks, kes on kogenud kehast lahkumist, on seda kogemuslikult tajunud.


The Cross of Light of Maitreya in Slovenia