Suomeksi
auf Deutsch ![]()
Tsitaate Soomes avaldatud teosest
|
![]() Helen Duncan |
![]() Einer Nielsen |
![]() Kluski |
![]() Kluski |
Loe Näidet artiklist:
Experimentalberichte Die Mediumschaft des Franek Kluski (Warschau) von F.W. Pawlowski Professor der Anatomie an der Universität Michigan
Zeitschrift für Parapsychologie lk. 5 - 22 v. 1926 (saadaval Berliini raamatukogus, ilmunud aastatel 1926-1934)
David Fontana tutvustab oma raamatus ”Unenägude käsiraamat. Vabasta alateadvuse jõud” alateadvuse erinevaid tasandeid käsitlevaid seisukohti:
1) eelteadvus on see teave, mida saame kasutada ärkvel olles
2) personaalne alateadvus on alateadvus, mis sisaldab mälupilte, mida teadvus ei suuda kasutada, kuid mis mõjutavad süvitsi meie und ja kogu hingeelu. See kõik saab alguse juba lapsepõlves enne kõne arengut. Laps võib teavet vastu võtta juba looteeas.
3) kollektiivne alateadvus: selles sisalduvad sümbolid, arhetüübid (see on Carl Jungi sõnul inimkonna suurim kogemuste varamu).
Unenäos võivad sisalduda ka mitme tasandi elemendid. Tuleb eitada materialistlikku arusaama, et alateadvus on vaid mõtete ja tähelepanekute kolikamber, seda on rõhutanud ka Carl Jung.
David Fontana sõnul peab alateadvusele lähenema selgete ja lihtsate juhiste ning korduste abil, rõhutades ennekõike visualiseerimist ning saades aru, et tegemist on vaimse elu algallika ja teadvusega.
Teadvus on juba oma iseloomust lähtuvalt kõige alateadliku vastu ning jätab seetõttu kõrvale ja eitab kõike alateadlikku. Meie meeled püüavad kõiki ilminguid selgitada eelkõige ilmalikust arusaamast lähtudes. Osa alateadvusest koosneb arvukatest ajutiselt ähmastunud mõtetest, muljetest ja piltidest, mis hoolimata sellest, et nad näivad kaduvat, mõjutavad siiski meie teadlikke meeli. Lisaks neile on veel palju sellist, mis jääb meil märkamata, kuid meie alateadvus on sageli jõudnud neid ilminguid juba tähele panna.
(Allakirjutanu märkus: Jeesus hoiatas juba 2000 aastat tagasi teiste inimeste hukka mõistmise eest ja soovitas vaenlasesse armastusega suhtuda. Kui võtta kaasinimese suhtes negatiivne hoiak, siis võib juhtuda, et mõlemad reageerivad negatiivsusele alateadlikult ning märkavad näiteks oma töökohal teatud õhkkonda. Kodustes oludes on mõju suisa kahjulik. Kui mõelda negatiivseid mõtteid, siis peegelduvad mõtted inimese käitumises, hääletämbris, sõnavalikus ja ilmetes ning need mõjutavad traumaatiliselt mõlemaid osapooli. See, kes mõtleb negatiivseid mõtteid, kogub endasse negatiivset mõtteenergiat ja see, kelle vastu need mõtted suunatud on, kogub need mõtted vähem või rohkem alateadlikult oma olemusse. Juba Rudolf Steiner on peaaegu 100 aastat tagasi rõhutanud, et inimese poolt kujundatud mõtted jäävad nagu peegel inimese ümber peegeldusi tekitama.)
Psühholoogias on mitmeid teste, mille abil on võimalik uurida inimese käitumist, isiksust ja loomust. Igaühel on oma mõttemaailm. Igaühe tõeluseks on ta enda mõtted, tähelepanekud ja kogemused. Muust tõelusest ei ole inimene teadlik. Omaenda mõtted mõjutavad täiesti keskselt seda, millele inimene tähelepanu pöörab, mida mõtleb, ütleb või teeb. Mõte, meelepilt pürgib enese teostamise poole. Inimene on oma mõtete moodi. Inimene võib oma elu elada vaid maistele üksikasjadele tähelepanu pöörates. Elu mõistmise, tõe otsimise juures on keskseks vaimlis-hingeline teadvustamine, oma kogemuse saamine, ”auhinnaks” on näiteks surmahirmu kadumine. Juba muistsed Upanišaadid rõhutasid, et inimelu peamine eesmärk on kaevuda enda sisemusse ja leida hing (Ise) ning ärgata sel moel oma jumalikkuse kogemisele. Carl G. Jung on toonitanud, et mateeria ja vaim on sama asi, üks väljast- ja teine seestpoolt vaadatuna.
Teatud vaimse arengu faasis saab inimene teadlikuks sellest, et ta on vaimulis-hingeline, surematu olend, vaimne inimene ajutises kehas. Jungi järgi on inimeses kaks isiksust, mida võib millal ja kus tahes tõestada. Jung nimetas seda sisemist keset iseks, vastandina teadlikule minale. See kese on mingil moel kõikjal kohalolev, inimese suur armastuslik juhendaja, sõber ja nõuandja. Igaühel on käia oma eriline vaimne tee. See sisemine ise võib esile tulla vähesel määral või suhteliselt täielikult olenevalt sellest, kas inimene tahab sisemise ise sõnumeid kuulda võtta. ”Kui inimene püüab ise elavale reaalsusele pidevalt igapäevast tähelepanu pöörata, on see nagu püütaks samal ajal kahel tasandil või kahes erinevas maailmas elada. Inimene suunab oma tähelepanu nagu ennegi välistele kohustustele, kuid jälgib samas valvsalt neid vihjeid ja märke, mida ise nii unedes kui välistes sündmustes oma eesmärke sümboliseerides annab.”
Sisemine juhatus (psühholoogias alateadvus) püüab ka unepiltidega seonduvate sõnumite, sümbolite, värvide ja tunnete abil parandada ja juhatada inimest sügavama elu teadvustamise poole. Uni kaitseb, hoiatab ja juhendab meid, kui ainult nõustume oma unede üle järele mõtlema. Ennustusuni on tõelise sündmuse peaproov. Kui ängistust ja tunnet on unes kogetud, on seda kergem taluda. Ennustusunel on üldiselt sama meeleolu kui tulevasel sündmusel. Ennustusunesid nähakse arva.
Unesümboolikast saadakse teinekord aru alles tagantjärele. Oleks hea uned üles kirjutada. Mõningatest unepiltidest on saanud üldteada ütlemised, nagu ”miskit on siin mäda”, mis viitab unenäo lõhnakogemusele, või väljend ”läbi halli kivi minema”. Inimene võib ka näha und peeglisse vaatamisest. Seal võidakse näha sootuks muud kui oodati. Sellisel juhul nähakse isiksust hinge silmade läbi, näiteks naine võib näha end habemega, mis on märk liigsest maskuliinsusest jne. Unesid, mille ajal oleme täiesti teadlikud, kutsutakse teadvel unedeks. Kehast väljumise nähtuse puhul ollakse ümbritsevast tegelikkusest täiesti teadlik. Teadvel une ja kehast väljumise nähtuse vaheline piir on teinekord siiski ebaselge. Teadvuse jätkuvus tähendab, et ollakse teadlik ka unenäo ajal.
Ärkvelolekust unne ja vastupidi, unest ärkvelolekusse, siirdudes on iseloomulikud lühiajalised meelepildid, mis on samalaadsed kui meditatsioonis esinevad. Uned võivad olla tõrjutud hirmude või negatiivsete tundekogemuste peegeldused. Isegi varase lapsepõlve negatiivsed kogemused võivad peegelduda korduvate unenägudena, kus tõuseb esile armastuse puudumine (julmus). Enamasti on korduvad uned jada erinevaid üleskutseid vaimsele teele astumiseks, oma sisemise isega kooskõla leidmiseks. Uned võivad samuti sisaldada soove, vanu mälestusi, kuid ka telepaatilisi teateid, näiteks Franz Schubert on kirjalikult kinnitanud, et kuulis oma heliteoseid unes ja pani nad hommikul kirja. Piiblis oli Joosepi unetõlgendustes hoiatus ees seisva kohta.
Sisemisele isele on omane armastuslik tarkus, rõõm ja tõepärasus – mida parem ühendus suudakse luua, seda tõelisemaks ta muutub, samas mõistetakse üha paremini ja paremini oma elu mõtet, oma vaimlis-hingelist olemust. Inimesed on läbi aegade sellise keskme olemasolust intuitiivselt teadlikud olnud. Kreeklased kutsusid seda inimese sisemiseks Daimoniks. Roomlased kummardasid seda igale üksikisikule sünnipärase vaimuna. Sama mõte on Jeesuslapse sündimisel inimeses.
Vaimse tasakaalu ja isegi kehalise tervise säilitamiseks peavad alateadvus ja teadvus olema teineteisega sisemiselt ühendatud ning liikuma siis mööda samasuunalisi radasid. Üksikisiku alateadvus suhtleb vaid unenägijaga, kasutades sümboleid, millel on tähendus vaid talle, mitte teistele. See tähendab, et sama sümbol võib ühe inimese jaoks tähendada hoopis muud kui teisele. (Arhetüüpsed unesümbolid on kõigi inimeste jaoks ühised, näiteks teatud usulised sümbolid, värvid, teatud loomad ja taimed on tugevalt arhetüüpsed.)
Mõttega seostub tunne ning ka vastupidi: tundega seostub ka mõte või meelepilt. Inimese alateadvus suudab vajadusel isiksustada ja tundest kujusid moodustada. Näiteks alkohoolik võib näha maast madusid kerkimas, nahal erinevaid putukaid kõndimas või viina järele kisavaid väikeseid mehikesi. Alateadvuse loodud meelepilt on inimesele täpne sõnum tunde kohta, ehkki see võib erinevatel inimestel erinev olla.
Inimesel võib esineda nägemusi, mõtteid, etteteadmist, ennustusunesid, mille põhjustajat ei ole võimalik leida.
Alateadvuse ”kriitikas” kasutab Jung terminit ”varju äratundmine”, kuna sageli ilmneb see unes isiksustunud kujul. Vari ilmutab mina tundmatuid või vähetuntud omadusi, mis võiksid sama hästi olla teadvustatud. Teised une tegelased arvustavad ”varju” vigu. Algab enesekasvatuse aeg. Vari ei koosne üksnes tegemata jätmistest, sellega seondub ka negatiivsete asjadega silmitsi seismine. Vari on kollektiivsetele nakkustele palju altim kui teadlik isiksus. Vari ilmneb samast soost olendina. Oma alateadvusest leiab mees ka naise ja naine mehe, väljendamaks teise sugupoole psühholoogilisi kalduvusi, et saavutada tasakaalu.
Jungi järgi on inimese alateadvus sama avar kui maailmakõiksus (Jung tõi mõiste kollektiivne alateadvus). Neale Walsch vahendas meediumina, et inimene on osa sellest tervikust ja võib samastuda millise piirkonnaga tahes. Neale Walsch rõhutab mitte ainult teadvustamatut ja teadlikku tasandit, vaid ka superteadlikku hinge taset ja suprateadlikku Looja taset, rõhutades, et Jumalus on siiski peidus südame, hinge ja meele sügavamates soppides. ”Ta on seal ning seda võib ehtsa ja täiuslikuna kogeda vaid seal, mitte ühegi teise inimese, koha või olendi kaudu." Pane tähele ka Jeesuse sõnu: ”Jumala riik on teie seas”.
keskel: käesolev hetk, süda, mina, hing, tunded
- lapsepõlve mälestused, teadvustatud takistused
- Jumal, taevas, vaimsus, utoopiad, väärtused
- takistustest vaba ja ideede teostamise nurk
- tulevik, hea, lubatu, õiglus
- reaalsustaju, töö, füüsiline teostumine
- keha, häving, juured, kehaline ja instinktiivne maailm
- teadvustamata takistused, sotsiaalmajanduslikud kompleksid
- minevik, ema, keelatu, isekus, vale
Uni püüab alati unenägijale mingit sõnumit edastada. Une mõistmise juures on oluline meeleolu. Mida suurem vajadus on unenägijal teateid saada, seda kindlamini saadakse vastuseid. Kui häda on suur, on ka abi lähedal. Sündmuste suunad une ”ekraanil” on oluline infoallikas. Igal piirkonnal on oma täpselt piiritletud loomus, ka liikumissuunad on olulised. (Pilt laenatud soome ajakirjast Ultra, 9/2000. Reklaamis samastub inimene ”ekraani” keskpunktiga.)
![]()
Inimene teadvustab asju oma meelte abil. Inimese tõelisus on tema mõtted, tunded, tähelepanekud ja kogemused – muust tegelikkusest inimene teadlik ei ole. Inimeses on kaks erinevat poolt, erinevat isiksust. Eriti just valikute tegemist nõudvates olukordades tunneb inimene end olevat vastakate jõudude vahel. Räägitakse maisest ja kõrgemast meelest, personaalsest minast ja Minast, maisest ja vaimsest inimesest, mustadest ja valgetest inglitest, egoismist ja altruismist, loomalikust inimesest ja Jumala pojast. Ehk siis inimene teab alati valikuid tehes, kas tegemist on armastuse, inimsuse või inimlikkusega. Inimsuse vaatenurgast tuleks olla teadlik oma mõtetest, mõelda ülevaid asju ja valikute puhul valida ülevaim mõte.
A: Sisemine mina (Kristus, Mina, Looja, Jumal) Sisemine mina on inimese armastusega seotud juhtimiskeskus, mis seondub teatud moel kogu maailmaga, nii sise- kui ka välismaailmaga. See on oma olemuselt kohalolev, ilma kujuta, kuid ilmneb inimese kaudu. Looja on alati kaasatud inimese ellu, olgu inimene sellest teadlik või mitte. Inimene elab oma Looja energiavoos, on tema tähelepanu objektiks. Sellel põhineb teadvus, võime mõelda. Need asjad, mis on inimesele kõige lähemal ja kõige tähtsamad, jäävad tavaliselt tähelepanuta. Selline teadlik juhtimiskeskus, sisemine mina, aktiveerub, kui sellele pööratakse tähelepanu ja seda usaldatakse. Inimeses tekib kindlus Looja armastavast kohalolekust. Looja kohalolekuga seonduvad ülevaimad mõtted, armastus ja tõelisus. Otsese kontakti saamist oma sisemise minaga nimetatakse taevaseks kogemuseks. Hiljemalt sellel hetkel ei tundu ka surm enam hirmutav.
Inimene peaks elama samaaegselt kahel eri tasandil või kahes maailmas, järgides neid vihjeid ja sõnumeid, mida sisemine mina annab välistes sündmustes või armastuslike tunnete, arusaamiste, aimduste, intuitsioonide, ettekujutuste, ülevate pürgimuste, unesümbolite jms näol. Jung lõi lisaks kollektiivse alateadvuse mõiste. Jungi järgi on inimese alateadvus sama suur kui universum, selles energiaväljas on kõik üksteisega ühenduses. Räägitakse ühest Olendist, kes ilmneb elu mitmekesisusena, Loojast, Universaalsest Meelest. Loojal on vaid üks meel. Jumala tahe ilmneb materiaalsete ja vaimsete seaduspärasustena. Jungi järgi on materiaalne ja vaimne maailm üks ja sama, üks väljastpoolt ning teine seestpoolt vaadatuna. (Teadlaste arvutimudeli järgi võis materiaalne universum enne oma algust (Suur Pauk) olla ehk väiksem kui suhkrutükk. Aine ja energia on üks ja sama.)
Numbrid 1–7 kirjeldavad teadvuses olevaid intensiivseid mõtteid, mis valdavad meeli, nt võlg, lähedase tõsine haigus, hirm haiguse ees, kättemaks, solvang, takerdumine oma arusaamadesse jne. Meelt haaravaid mõtteid võib olla väga palju. Korraga mahub meelde vaid üks mõte. Pöörates millelegi tähelepanu, muudetakse see samal ajal endale tõeliseks. Mõte on nagu olend, mis üritab end korduvalt meelde tagasi tuua ning täita antud käsku. Tunne võimendab mõtet. Mõelduna saab mõte jõudu ja mõtlemata tasapisi hääbub.
Oma negatiivsed mõtted, tundehaavad, kättemaks jne moodustavad koos varju, nn saatana, mille kohta Rudolf Steiner kasutas nimetust doppelgänger. Vari on alati kohal, ehkki seda ei teadvustata, kui siis ainult juhuslikult. Sellisel juhul kogetakse varju hirmutava välise olendina. Oma pimedust kohatakse mediteerimisel negatiivsete mõtetena, mis loovad inimese ümber negatiivse energiavälja. Teisi võib see ärritada ja nad võivad sellest eemalduda. Negatiivne energia on nagu takjas, mis tuleks maha raputada. Negatiivne energia kulutab pidevalt inimese piiratud vaimseid jõuvarusid. Negatiivsed mõtted tuleks tuua päevavalgele ehk kõvasti välja öelda või kirja panna. Pärast seda ei tohiks neile enam mõelda. Kõik haavad, ka tundehaavad, muutuvad pidevalt torkides sügavamaks.
Inimene peaks olema konkreetses hetkes teadlik, juhtima ja valitsema oma meelt ja mõtteid. Mõte ja meel on nagu arvutiprogrammeerimine ja arvuti, mõlemad on vaid mina abivahendid ilma oma eesmärkideta. Inimene on loov olend oma mõtete, tunnete, sõnade ja tegudega. Korratud ettekujutus on vajadus. Vaba tahte abil saab inimene end teostada, osaledes teatud moel enda loomises. Kehast väljumise või surmapiiri kogemused ning veeklaasikatsed (süvahüpnoosis inimese aisting kantakse üle veeklaasi, teises ruumis kolmanda isiku tehtud nõelatorge vette põhjustab valureaktsiooni) näitavad ja tõestavad keha ja tunnetuse lahusust. Teatud vaimse arengu faasis toimub kehast väljumine tahte jõul.
Tugev mõte võib vallutada meele ja suunata sellisel moel ka inimese järgima oma eesmärki. Meelel on võime süttida erinevate asjade peale ja see võib pakkuda ka inimesele tõena paistvaid kujutlusi. Tugev mõte või ettekujutus võib täita kogu meele ja võtta inimeselt võime juhtida oma elu. Hüpnoosi puhul võidakse siduda teadvus, meel mingi koha või ettekujutusega, näiteks inimene võib kujutada ette, et ta on lind, kes nokib koos teiste lindudega, või et ta on seotud kivi külge või maetud kivi alla jne. Vastavalt võib inimene hakata ette kujutama erinevaid asju, näiteks et tal on kõhus ussid ja muud parasiidid, kuigi neid tegelikkuses ei ole.
Meele saab äratada ka armastusega seotud rõõmsateks, kõrgeteks, vaimseteks värelusteks. Siinkohal on peamine anda oma meeles ruumi Loojale, armastusele, elule aitamisele, altruismile. Meie oma mõtted, meel kas avavad ukse Taevariiki või sulevad selle. Jeesus rõhutas, et ta on otseses ühenduses Taevase Isaga ning et Jumalariik on igaühe sees. Inimene on pidevalt taevas ise seda teadvustamata. On kaks eri asja, kas mõelda Looja armastusest või seda kogeda. Neale Walsch on kirjutanud raamatu „Conversations with God”, suheldes otse oma Looja ehk Taevase Isaga. Raamatud käsitlevad inimsust ja sidet Loojaga.
![]()
Puu tüvel on näha eriline valgusnähtus, just nagu kuju. Selgeltnägija näeb selle ümber ka aurat.
Rudolf Steiner juhtis juba u. 100 aastat tagasi tähelepanu sellele, et inimese mõtted jäävad justkui peeglist inimesele tagasi heiastuma. Mõtteid tuleb ja läheb, aga mõeldu muutub tõeliseks. Mõte võimendub mõelduna ja mõtlematuna vähehaaval nõrgeneb, mõte on nagu olend, kes püüdleb enese teostamise poole. Negatiivsete mõtete ühisloomingut kutsutakse varjuks (doppelgänger), anti-inimeseks. See isiksuse pime, negatiivsena ko getav pool jääb üldiselt teadvustamatuks. Mõtted, mis kinnitavad meelt individuaalsust rõhutavate maiste asjade, omandi, võimutahte, maine, kirgede, viha, hirmu jm. külge, moodustavadki selle varju, vaimse takistuse. Siit tuleneb sümboolne nimi: lävevalvur. Pane tähele, kuidas kunstis Püha Jüri võidab lohe, omaenda pimeduse, ”kurivaimu”. Olenevalt kunstnikust kujutatakse võitlust lohega mõnikord heitlusena tohutu mitmepäise koletisega, teinekord väikese lohepojaga.
Inimene peaks saavutama tasakaalu ja kooskõla oma negatiivsete jõududega, neis peitub suur jõutagavara, tuleks oma ”draakonit” valitseda. Unedes ilmub ta isikustatud samast soost negatiivse tegelasena. Negatiivsetest mõtetest ei saa mõteldes vabaks. Neid on hea välja elada näiteks endaga rääkides või neid paberile kirjutades ja seejärel hävitades. Oluline on negatiivne asi ühel või teisel viisil päevavalguse kätte tuua.
Projektsioon tähendab oma vigade, ”pimeduse” nägemist teises (inimeses). Piibliaegadel valiti patuoinaks lambatall või inimene, kes kandis rahva patud ning seejärel tapeti ”patuoinas” asenduskannatajana. Rudolf Steiner rõhutas juba 100 aastat tagasi, et inimese mõtted jäävad nagu peeglist inimesele tagasi kiirgama. Jeesuse õpetus armastada vaenlasi ja vastaseid on oluline juba ainuüksi sellest vaatenurgast. Inimlikus elus on igasuguse kättemaksuringi katkestamine äärmiselt tähtis.
![]()
Paar aastat tagasi surnud endine naaber ilmus äkitselt tütre tehtud fotole, nähtav mootorratta taga. Kummaline on fotol ka haiglariietus – selles ei ole teda kunagi pildistatud.
![]()
Samal filmirullil ilmusid pildi allossa sama kadunukese käed. Käed kujutavad teatud elufaasi ja sellega seotud õnnetust. Selliseid pilte kätest ei ole ühelgi eluperioodil tehtud.
Silva-meetod on ülemaailmselt levinud funktsionaalne enesesugestiooni meetod. Oma mõtlemist ja alateadvust püütakse suunata teadlikult. Silva jõudis geniaalsele järeldusele, et aju ja keha on omavahel pidevas kontaktis. Meie ettekujutused, aga ka sõnad ja mõtted on programmeeritud käsud, millele aju allub, edastades kehale ja alateadvusele vastavat teavet. Ta märkas, et ajul endal puudub teatud kontroll, aju võtab alati mõtted ja kujutelmad mehhaanilisse tegevusse. Sama kordub ka unenäos. Unenäos tekkinud ettekujutus peegeldub ajus ning aju saadab teate kehale, mis reageerib näiteks painajaliku unenäo puhul stressireaktsiooniga.
(Allakirjutanu märkus: ka siin on näha, nagu ka kogu vaimset hingeelu käsitlevas kirjanduses, kui kahjulikud on negatiivsed mõtted ja et ka alandavad sõnad on teatud mõttes sisendus, mida väljendatakse vahel ka naljaga, nt. “sa ei saa millegagi hakkama”, “oled joodik”, “puupea”, “kuidas sa ei õpi”, “sul juhtub alati õnnetusi” jne. On teada, et stress seondub paljude haigustega. Stressi ja immuunsüsteemi vahel on selge seos. On enam kui ohtlik sisendada endale midagi negatiivset, nt. jään peagi haigeks vm. haiguse kutseid. Aja jooksul võib salakavalalt ilmneda ka hirm. Ning siis on terviserisk ühel või teisel viisil juba reaalselt olemas.)
Silva-meetod hõlmab lisaks sellele ka aeg-ajalt endale positiivsete sugestioonide andmist ning haiguste ja negatiivsete mõtete eest kaitsvaid enesesugestioone.
Negatiivsed mõtted ja tundeväljendused võivad teatud oludes muutuda negatiivseks programmeeringuks, mis omakorda võivad põhjustada õnnetusi, ebaõnnestumist ja haigestumist. Vastupidine programmeerimine suurendab tõenäoliselt õnnelikkust ja edukust ning mõjutab soodsalt tervislikku seisundit. Silva meetodis rõhutatakse eelkõige loovust, stressi ja une ning unetuse kontrollimist. Enesesugestiooni püütakse teostada nn. alfaolekus, mida võib võrrelda meditatiivse seisundiga. Sellisel juhul on sisemine programmeerimine ilmselt mitmekordselt võimsam kui tavapärases teadlikkuses.
Meditatiivsesse (enesesugestiooni) olekusse kiiret juurdepääsu õpetatakse numbrite abil. Number 3 vastab keha lõdvestumisele, 2 vastab meele lõdvestumisele ja 1 põhiolekule. Selline süsteem on omamoodi geniaalne – keegi ei suuda stressi all kannatades toimida parimal võimalikul viisil. Lõdvestunud olekus oleva inimese ressursid on kasutusel hoopis teistsugusel viisil kui näiteks õnnetussituatsioonis.
Oma raamatus “Sümbolid. Alateadvuse keel” toob Carl G. Jung 80 000 inimese materjalile toetudes rohkesti uusi andmeid alateadvuse, sisemise mina ning sümbolite kohta.
Jung täheldas unenägudes teatavat liigendatust või kujutist. Seda liigendatust nimetatakse raamatus individuaalprotsessiks. Just unenägudest saadud tõendite põhjal on leitud alateadlik psüühika, mis tähendab ühes isikus kahe isiksuse olemasolu. Jungi sõnul ei ole siiski tegemist patoloogilise nähu, vaid normaalse tõsiasjaga, mida võib täheldada millal tahes ja kus tahes.
Selle psüühika osa kohta kasutas Jung nimetust “ise” vastandina inimese teadlikule minale. ”Inimesed on juba ammu olnud intuitiivselt selle keskuse olemasolust teadlikud. Kreeklased nimetavad seda inimese sisemiseks Daimoniks. Roomlased austasid seda igale inimesele kaasa sündinud hingena.” Sama idee on ka Kristuslapse sündimises inimesest. Katoliku kirik kinnitab, et Jumal võib somnia a Deo Missa kaudu meile unenägusid läkitada.
Jung juhib meie tähelepanu sellele, et me oleme sel määral oma teadvuse vangid, et igivana tõsiasi – Jumal räägib ennekõike unenägude ja nägemuste kaudu – on meil juba ära ununenud.
Soome ajalehes Kirkko&Kaupunki (Kirik&Linn) nr. 47/2002 kirjutas ajakirjanik Leena Raivio artikli müstikast. Selles viidati 16. sajandil elanud müstikule Risti Johannesele ning tema õpetusele. “Jumalal on igale hingele oma rada, iga hinge maapealne teekond on isemoodi.” Samas artiklis oli toodud ka Risti Johannese kirjeldus valgustatuks saamise kohta. “Hing mõistab ja maitseb selgelt seda kummalist ja vaimustavat tarkust, hing on justnagu inimene, kes näeb midagi, mida ta pole enne näinud ja mille sarnast pole ta kunagi kohanud. Kuigi hing mõistab nähtut ja omandab sellest kogemusi, ei suuda ta nähtule nime anda ega seda pingutustest hoolimata kirjeldada.”
Samas lehes oli toodud ka 14. sajandil elanud müstiku Johannes Tauleri kirjeldus: “Sügavuses kaotab hing end sedavõrd põhjalikult, -- et ei saa enam millest aru. Ei ole sõna ega viisi, ei ole tähelepanekut ega tunnet, ei teadmist ega armastust, sest kõik on vaid puhas, lihtne Jumal.”
Jung märgib, et kui pastor usub Jumalat ja ei usu oma nägemusi ja unenägusid, siis tekib küsimus, millesse ta üldse usub.
”Kui inimene püüab enese elavale tegelikkusele iga päev tähelepanu pöörata, tähendab see sisuliselt püüdu elada samaaegselt kahel erineval tasandil või kahes erinevas maailmas. Siis pöörab inimene tähelepanu eelkõige oma meele välistele kohustustele, kuid jälgib samas valvsalt ka neid viiteid ja märguandeid, mida ise unenägudes ja välistes juhtumites oma eesmärkide sümboliseerimiseks annab”.
Raamatus ”Imede õpingud” (Soomes väljaandja Era Nova, originaali pealkiri: A Course in Miracles) on kontsentreeritud tarkust (Kui Jung elaks, siis ütleks ta, et on olemas otsene seos alateadvuse endaga) inimese terviklikkuse mõistmiseks. Raamatus rõhutatakse eelkõige teadlikku olemist nüüdishetkes. ”Andestamine on suur aja ahelatest vabastaja. See on võti õppimaks, et minevik on möödas. Iga kord, kui mõistad hukka või usud pattu ilma andestuseta, kutsud tagasi selle ainsa hetke, just nagu saaks see ajas uuesti toimuda.”
Teadlik sisu võib kaduda alateadvusse, kuid samas võib alateadvusest tõusta esile uut sisu, mis ei ole veel kunagi teadlik olnud. Sellele järgneb mõistmine, et alateadvus ei ole vaid mineviku kolikamber, vaid selles on eos olemas ka tulevased olukorrad ja mõtted.
Hingelise tasakaalu ja ka füüsilise tervise säilitamiseks peavad alateadvus ja teadvus olema sisemiselt omavahel kontaktis ning liikuma samasuunaliselt.
Alateadvus moodustab vähemalt poole inimese olemusest. Personaalne alateadvus suhtleb vaid une nägijaga, kasutades samu sümboleid, millel on tähtsust vaid talle endale, mitte teistele. Seega võib sama sümbol mõne teise inimese puhul omandada hoopis teistsuguse tähenduse.
Jung tõdes, et inimene ei ole kunagi suutlik midagi täiuslikult tähele panema või mõistma. Igal meie teadliku meele mõistel on teatud psüühilised assotsiatsioonid. Ka numbrid on ühtlasi mütoloogilised sümbolid (Pythagorase õpilaste arvates lausa pühad).
On lugematult asju, mida ei ole võimalik mõista või määratleda, mistõttu nende asemel kasutatakse sümboleid. On palju kollektiivseid sümboleid, eriti just religioonides. Jumalust sümboliseerib näiteks ratas või päike. (Allakirjutanu märkus: ka sõrmus on omaette sümbol). Loomad olid religioonis, näiteks Vana-Egiptuses, ülemaailmselt levinud sümbolid. Neid sümboleid võib näha kirikutes ka mitmel pool Euroopas.
Piiblis on kirjeldatud prohvet Hesekieli nägemust, kus on Carl G. Jungi sõnul selge seos Egiptuse päikesejumala Horose (Horuse) ja tema nelja pojaga, keda kujutati samuti loomadena. Kirikuloos on evangeliste tavaliselt kujutatud lõvi, härja ja kotkana. Sageli on kujutisel inimese keha, kuid looma pea.
Unenägudes võib ilmneda ka tulevaste sündmuste nägemine ja ette teadmine.
Jungi sõnul: ”Kusagil oma olemuse sügavuses inimene tavaliselt teab, kuhu ta peab minema ja mida tegema, kuid vahel käitub kloun, keda nimetame minaks, sedavõrd segadusseajavalt, et meie sisemine hääl ei pääse kuuldavale”.
Sigmund Freud püüdis esimesena tõlgendada teadvuse alateadlikku tausta. Freud märkis, et neurootilised nähud – hüsteeria, teatud tüüpi valud ja erandlik käitumine –on sümbolistliku tähendusega. Alateadvus väljendab ennast täpselt samamoodi nagu unenägudes.
Unenägude sümbolid on palju keerulisemad.
Freud julgustas ”vabade assotsiatsioonide” meetodiga rääkima oma unenägudest ja mõtetest, mida need äratavad. Nii paljastub teadvustamata taust sellest, mida välja öeldakse ja mida jäetakse ütlemata. Freudi sõnul paneb uni sõnumi sümbolite keelde ja nii pääseb see läbi meele TAKISTUSE.
Tänapäeval on psühholoogiliste testide abil võimalik kiiresti probleemsed tsoonid välja selgitada.
Vaist on sünnipärane füsioloogiline omadus, mis on meelte abil täheldatav. Vaistud ilmnevad fantaasiates ja paljastavad oma olemasolu vaid sümbolistlike piltidena. Jung nimetas neid pilte arhetüüpideks.
Kuigi füsioloogiliselt räägitakse meelte tegelikkusest, muudetakse meelte tähelepanekud tegelikult psüühilisteks sündmusteks. Inimene kogeb oma meelte maailma ettekujutusliku tõelisusena.
Jung arendas edasi ideed, et uni püüab meile rääkida midagi erilist, midagi, mida alateadvus püüab väljendada.
”Meie teadlikkust mõjutavad eelarvamused, eksimused, fantaasiad ja lapsemeelsed soovid ning need viivad meid kunstlikku ellu, mis on kaugel tervetest vaistudest, loodusest ja tõest. Unenägude kõige tavapärasem ülesanne on taastada ettevaatlikult meie psühholoogiline tasakaal”.
Kunagi ammustel aegadel oli algupärane meel inimese kogu isikupära. Kui inimene arendas oma teadvust, kaotas tema teadlik meel kontakti algupärase meelega. Seda ei ole teadlik meel kunagi tundnud. Sümbolid seonduvad just selle algupärase meelega.
See selgitab, miks tunneme vastumeelsust või lausa hirmu, kui läheneme oma algupärasele meelele.
Lapse meelt mõjutab paljutahulisus, mis põhineb algupärasel identsusel.
Nagu ka vaistud, on inimmeele kollektiivsed mõttevormid sünnipärased ja päritavad. Sobival võimalusel toimivad nad meis kõigis samal viisil.
Mõned unenägude sümbolid võivad pärineda kollektiivsest alateadvusest – sellest psüühika osast, mis säilitab ja vahendab inimkonna ühist psühholoogist pärandit.
Jung kasutab alateadvuse “kriitikas” väljendit “varju äratundmine”, kuna see ilmub unenäos personifitseeritud kujul. Vari väljendab “mina” tundmatuid või vähetuntud omadusi, mis võiksid samahästi olla teadlikud. Mõned kritiseerivad unenäos “varju” tema vigade pärast. Algab enesekasvatus. Vari ei koosne enam vaid tegemata jäetust, sellega kaasneb ka negatiivsete momentidega silmitsi seismine. Vari on kollektiivsete nakkuste suhtes palju tundlikum kui teadlik isikupära. Vari ilmub alati samasoolisena.
Alateadvuses leiab mees ka naise ja naine mehe, et väljendada loomuliku tasakaalu saavutamiseks teise soo psühholoogilisi tendentse.
Alateadvuse sõnumid on une nägijale ääretult suure tähtsusega, sest alateadvus moodustab vähemalt poole tema olemusest. See annab nõu ja juhiseid, mida ei ole võimalik saada kusagilt mujalt. See arenguprotsess on kõigi puhul erinev, sest igaühel meist on oma rada.
![]()
![]()
M. Vikman Vaimseid looduspilte.
Persoon on enesepilt, sotsiaalne mask ja roll. Vanas Kreekas tähendas persoon näitleja maski. Selles rollis tuleb rõhutatult esile, millisena inimene end kujutleb ja milliseid ootusi teised talle seavad. Maisele meelele on tüüpiline kogu aeg võrrelda, rõhutada paremust, püüda eraldada, terviku asemel üksikasjadele tähelepanu pöörata. Maine meel peab isekust ja omakasupüüdlikkust loomulikuks ja mõistlikuks, kuid maisel meelel puudub sageli suhtelisuse taju: kui midagi on palju, miks ei võiks seda veelgi rohkem olla. Inimene peab üldiselt tõeks seda, mille usub tõsi olevat. Inimesel on raske pidada tõeks asja, mida ta uskuda ei taha. Omi mõtteid peetakse õigeteks ja neid püütakse kaitsta, samas kui teise mõtteid püütakse tõrjuda. Maine meel ei mõista armastust ega kaastunnet, kuid tahab see-eest kõiges käegakatsutavat ja konkreetset.
Minapilt lähtub vaatenurgast, et oled vaid indiviid, kes püüab end erinevate psühooloogiliste kaitsemehhanismide abil ”võõraste” mõtete vastu kaitsta. Iseäranis on”maise mõistuse” vastasena maha surutud enda alateadvus. Seetõttu on alateadvus, sisemine juht sunnitud kasutama sümboleid, et takistusest läbi pääseda. Taimed ilmuvad unedesse siis, kui mahasurutus on erakordselt tugev. Jung isegi rõhutas, et kusagil oma olemuse tuumas inimene tavaliselt teab, kuhu ta peaks minema ja mida tegema, aga mõnikord käitub see kloun, keda me minaks kutsume, sedavõrd häirivalt, et sisemine hääl ei suuda end kuuldavaks teha. Inimene on oma olemuselt armastuse olend, Piibli järgi on ta loodud Jumala näopildiks. Inimese kogu sisemine vaimne tõelus on suunatud sisemise ise poole. Vaimselt on inimene oma hinge peegeldus, vaimolend kehas, kes samastub rohkemal või vähemal määral oma ainelise rolliga. Inimsusega peaks seostuma aususe, tõemeelsuse ja hingelise teadlikkuse kasv. Jung on toonitanud, et aine ja vaim on sama asi, üks väljast- ja teine seestpoolt nähtuna. Ajud teostavad meele käsklusi, ettekujutusi. Võib öelda, et mõtted ja meel avavad ukse Taevasesse riiki või sulgevad selle. Mõte on kujundlikult öeldes olend, kes püüab end teostada. Kui näiteks hüpnotiseeritule öeldakse, et pliiats on tulikuum raud, hakkab puutekoht hetke pärast punetama ja võib ka tekkida põletusvill. Negatiivsed mõtted ja mõttepildid on energiat kulutavad sündmused, kutsed probleemidele, stressile ja haigustele, näiteks Soome Arstileht 8/2006 juhtis tähelepanu iselaadsele uurimusele, mille kohaselt abielupaari vastastikune vihapidamine aeglustas nahahaavandi paranemist isegi kuni 60%.
Maise meele ”mõttearvutiga” võib kaasneda ka jõulisi suggestioonilaadseid mõtteid üleskutsete ja nõudmistena enesesüüdistustele ja karistustele. Inimene peaks siiski elama teadlikuna olevikus, vältides vanu reaktsiooniskeeme.
Mõtlemine ja praana on teineteisega lähedalt seotud. Puhas loodus on suur pulbitsev praanaladu. Praanat annavad juurde eriti meditatsioon, liikumine, positiivne mõtlemine ja värsked aedviljad. Praana võib ka inimeselt teisele kanduda (nt UT-s Lk 8:44-46). Vaimsetes raamatutes räägitakse ”energia tõmbamisest”. See tähendab, et teatud inimese seltskonnas väsid või märkad, et jõud justkui valguks sinust välja. Kurioosumina juhtumina tuleb ära märkida, et Kirlian-fotograafia abil on sageli õnnestunud teha nähtavaks ”nähtamatu” praanavoog, näiteks sisaliku murdunud saba; ka Soomes on Kirlian-uurijal kord õnnestunud sama käe kaks puuduvat sõrme üheaegselt pildile saada.
Inimese alateadvus suudab vajadusel tunnet isikustada või sellest kujusid moodustada, näiteks alkohoolik võib näha väikseid mehikesi, kes alkoholi nõuavad, või siis madusid, ämblikke ehk muid nahal kõndivaid putukaid. Võib ka mõelda, et keha tunnetus on täpne ning alateadvusel on võime moodustada inimese teadvusse kuju, sõnum on alati selge.
Inimese meel, ajud muudavad (telepaatilise) sõnumi, vaimse energiavoo konkreetseks vormiks. Helena Blavatsky tõstis eriti esile, et mida hingeliselt puhtam vahendaja, seda puhtam informatsioon. Näiteks mingis olukorras võib keegi märgata inglit, mõni teine näha kauneid värve, kolmas tunda roosi lõhna, neljas tunda ingli puudutust, viies saada üleva, armastusliku sõnumi. Mõttega seostub tunne ja vastupidi: tundega seostub mõte või ettekujutus. Kui inimene märkab vaimset olendit, võib olla raske aru saada, kas tegemist on objektiivse taju või ainult enda ettekujutusega. Asja teevad erakordselt huvitavaks just vaimsed fotod, kus vaimne olend selgelt näha on.
Parem ja vasak ajupoolkera peaksid olema tasakaalus. Vasemasse ajupoolkerasse on koondunud keel, loogika, faktid, matemaatika, numbrid, lugemine, üksikasjad, kord ja analüütilisus. Paremasse ajupoolkerasse see-eest on koondunud kujutlusvõime, rütm, muusika, pildid, värvide kasutus, mustrid, üldine arusaamine ja intuitsioon. Koolisüsteemis rõhutatakse liigselt vasema ajupoolkera aktiivset tegevust. Parem, nn naiselik, loov ajupoolkera vajab aktiveerumiseks teatud harjutusi nagu laulmine, luule, millegi looval viisil tegemist, lapse või kassipojaga mängimist, looduses liikumist, Jumala otsimist jne. Tõenäoliselt sünniks mõni lahendus või leiutis loovas ümbruses paremini kui stressi ja sunnitud pingutamise teel, mis loova ajupoolkera osaluse välistavad.
On oluline mõista unenägude, endeunede ja eluga seonduvat juhatust, ehkki maine meel seda külge sageli ei hinda. Carl G. Jungi järgi ei ole psüühe ainult teadlikkus. Ta ei tule maisesse ellu tühjana ning on enamat kui see, mida indiviid kogemuse kaudu õpib. Inimesel võib esineda unesid, nägemusi, mõtteid, etteteadmist, mille põhjuseid ei õnnestu leida. Unenäod võivad olla sümboolsed sõnumid selle kohta, kuidas tõde inimest näeb. (Pane tähele, et unes on alastiolek positiivne joon, ei ole midagi varjata, pole vaja maskeeruda). Inimelus võib olla erinevaid ”lõkse”, mida inimene ei teadvusta. Uned on individuaalsed, inimese ja hinge (alateadvuse, sisemise juhatuse) vaheline kahekõne; sama unenägu võib ühe jaoks tähendada hoopis muud kui teisele. Uned võivad olla ka sümboolsed arhetüüpsed vihjed tulevaste sündmuste, terviseprobleemide, mitmesuguste igapäevaste asjade kohta. Näiteks roe unes sümboliseerib raha – mida roojasemaks saad, seda rohkem raha on tulemas (juhin tähelepanu väljendile ”raha haiseb”). Näiteks ühe ärimehe unenägu enne tehingut. Märkas, et unenäos oli potis väikseauguline sõel, sellest hoolimata ei jäänud rikkalikust ”saagist” midagi järele. Samuti juhtus äritehinguski. Lehm või kana unes viitavad naise alistatud seisundile, metsik ründav loom talitsematule instinktile, must madu väärtuslikule infole, rott uuristab karkassi, unedes viitab ta luustiku haigusele, nahkhiir seostub sisemiste hirmuseisunditega, kala on positiivne sümbol – mida suurem, seda parem, jne. Valge sümboliseerib puhtust, kõrget vaimset taset (pane tähele Jeesuse sõnu, kuidas veriruuged patud lumivalgeteks pestakse). Sinisega seostuvad kõrged ideaalid, kuid ka heausklikkus (väljend ”sinisilmne”). Määrdunud värvid toovad alati esile midagi negatiivset, näiteks rohelisega seostub kasv ja elujõud, aga mürkroheline räägib muust.
Jung seletas oma 80 000 unenäo ainesele toetuvas raamatus ”Man and His Symbols”, kuidas unenägusid peaks tõlgendama. Ka Soomes on uuritud ulatuslikku unenäomaterjali, näiteks Hely Alhaineni kirjutis ajakirja Ultra 2000. aasta 10. numbris. Artikkel sisaldas ka üksikasjalikku informatsiooni taimede ja loomade kohta. Järgnevalt tsitaat mainitud kirjatükist. ”Unes on maja sisemine seisund otseselt võrdeline unenägija tervisliku seisundiga: välisseinad räägivad naha, siseseinad vaimsest tervisest. Kui maja vundament alt veab, on see unenägijale soovitus oma elu aluseid tugevdada. Akende suurus suhestub sotsiaalsusega. Väikeste akendega maja omanik eirab oma võimeid, suurte akendega maja nägija on väljapoole suundunud isiksus. Trepid seostuvad sugueluga ja nende arvust võib järeldada raseduste arvu. Kandvad konstruktsioonid viitavad luustikule. Kui maja ahi on katki, ei ole süda korras ja külm kolle kõneleb vaimse soojuse puudumisest. Südametegevusest räägib ka uks. Köök on seotud keha üldise heaoluga – kas köök on korras ja funktsioneeriva moega või sootuks teistsugune? Kui kannatad migreeni all, tõuseb su unemaja katuseviilust suitsu. Maja värvi kohta, mis on oluline detail, leiab viiteid värvide kategooriast. Kelder väljendab unenägija viisi oma alateadlikke motiive teostada. See on pime ja sealt tuuakse asju (üles). Ootamatu leid on see, mis maha surutuna nüüd esile tõuseb. Korras kelder, kuhu on varutud kütet, kujutab korrastatud meelt, samuti elujõudu. Üle ujutatud kelder räägib alateadlikest impulssidest, mõnikord ka sügavast, peidetud kurbusest. Tühjad toad tähendavad unenägija ebakindlust oma võimaluste osas. Mitmekordseid maju nähakse unes tööeluga seotud asju lahendades. Unenägude lift viib karjääris edasi, kuid peatudes hoiatab tööasjade suhtes.”
Alice Bailey on oma raamatus ”A Treatise on White Magic” detailselt seletanud hinge olemust, hingelist kontakti ja vaimset teed, rõhutades samas, et kõik, mis inimkonda tõstab, on religioosne tegevus.
Neale Walsch on oma raamatus ”Conversations with God” toonitanud, et Looja suhtleb jätkuvalt kõigiga. Iseasi, kes kuulda võtab. Suhtlemises on kesksel kohal mõtted, kujutluspildid, sügavaimad tunded, kogemused. Raamatus tuuakse esile, et Loojast lähtuvad kõrgeimad mõtted, selgeimad sõnad ja suurimad tunded. Samas rõhutatakse, et sõnad on hääled, ebatäpsed sümbolid, mis kirjeldavad mõtteid, tundeid ja kogemusi. Sõnu on kerge valesti mõista ja tõlgendada. Hingega on lähedalt seotud rõõm, ülevus ja armastavus. On oluline eristada, kas tunne tuleb hingest või teise inimese tundest värvi saanud mõttest.
Alice Bailey rõhutab, et oleks oluline pöörata tähelepanu sellele, kas impulss, mis püüab tundekeha tegutsema panna, lähtub seespoolsest Jumalikust Elust või tuleneb see mingist vormi aspektist, siinkohal oluline vihje Baileylt: Kas impulss aktiviseerib mu tundekeha nõnda, et minuga seotud inimesed saavad haiget või saavad nad seeläbi abi.
Budismiga seostuva Zen-liikumise esindaja Osho on kirjutanud mitmeid raamatuid. Neis toob ta esile mõned huvitavad mõtted, näiteks, et lõpliku tõe puhul on küsimus ehedas usklikkuses. Jumal on su enda sügavaima olemuse kogemine, südame avanemine. Teda võib tunda ainult sügava isikliku kogemuse kaudu. Seepärast ei ole Zen huvitatud dogmadest. Usundid on olemas, kuna nad rahuldavad teatud vajadust. Inimene ei taha mingil viisil pingutada, ta tahab kergeid otseteid. Võid uskuda ja samasuguseks jääda ning sul ei ole vaja oma elu muuta.
Alice Bailey rõhutab, et meditatsiooni eesmärk on aju, meele ja hinge vahele tasakaalustatud ühenduse loomine. Normaalse vaimse arengu korral kasvavad inimese tähelepanu- ja mõistmisvõime automaatselt ja turvaliselt sedamööda, kuidas hingeline ühendus paraneb. Keskse tähtsusega on pidevalt oma mõttemaailma kõigest negatiivsest puhastada. Maine meel ei saa kõrgemat meelt tahte abil tööriistana enda käsutusse võtta.
Vaimse foto ehtsust teab kindlalt vaid fotograaf, kuid taoliseid pilte on tehtud mitmeid kordi ka täpsetes teaduslikes katsetingimustes. Materialsimi-usk põhineb tahtmisel sellesse uskuda, mitte faktidel. Raamatusse E. Mattiesen: Das Persönliche Uberleben des Todes I-III (aastal 1936) on kogutud mahukas ainestik ja allikaloend. IMI (Institut Métaphysique International) tegutseb Pariisis endiselt ja on teinud täpseid teaduslikke uuringuid koos tippmeediumidega juba 1920ndatest peale. Inglismaal tegutsev International Survivalist Society viitab mitmetele teaduslikele uuringutele, märkides eriti ära Nobeliga pärjatud Charles Richeti ja prof. Schrenck-Notzingi uurimusi. Professor Schrenck-Notzingi raamatus ”Phenomena of Materialisation” on ainuüksi ektoplasmast 223 pilti. Arstiteaduslikult ei ole ektoplasma seletatav.
![]()
Maastikupildile ilmub ootamatu kujutise mulje. Tegemist ei ole inimesega. Riitta Wahlström
![]()
Loodusvaim? Riitta Wahlström
http://www.survivalafterdeath.org/photographs.htm
http://www.visionsofjesuschrist.com/
http://www.photographymuseum.com/doylefalg.html
http://www.share-international.org/background/miracles/MI_crosses.htm
http://www.medjugorjeusa.org/lightphotos.htm
Kehast väljumise nähtuse kohta kasutatakse inglisekeelset nimetust "Out of Body Experience" ehk OBE. Seda tuntakse ka astraalprojektsiooni või bilokatsiooni nime all. Ilmingu ajal väljub hingeline keha füüsilisest kehast ning võib energiakehana siirduda mõtte jõul ühe hetkega geograafiliselt väga kaugele ning seejärel oma füüsilisse kehasse tagasi pöörduda. Kui inimene on kasvõi korra oma füüsilisest kehast väljunud, peab ka seda kogemust ainulaadseks ja unustamatuks. See kogemus on kõige pisemate detailideni meeles veel aastakümnete möödudes.
Sajandi alguses tegutses Pekka Ervast, teosoofilise liikumise kõige olulisem mõjutaja Soomes. Ta kirjutas mitu raamatut ja oli selgeltnägija. Oma raamatutes kirjeldab ta sageli seda, et suutis soovi korral hingelisvaimse olendina oma kehast lahkuda. Ta rääkis, et suutis oma teises, füüsilisele silmale nähtamatus kehas liikuda vabalt ja iseseisvalt mitmel erineval hingelisel tasandil ning neil tasanditel ka suhelda.
Inimesed, kes on vähemalt korra kogenud kehast väljumist, on veendunud, et tegemist ei ole hallutsinatsiooniga, une või aju hapnikuvaeguse tõttu tekkinud seisundiga, nagu skeptikud on väitnud. Eelkõige lapsed on suutelised oma kehast täiesti spontaanselt väljuma. Täiskasvanud võivad seda kogeda ka stressi puhul, teatud ravimite, näiteks LSD mõju all, narkoosis, palavikus või ka enda poolt esile kutsutuna.
Kõige kuulsamad OBE-uurijad on Robert Monroe ja Sylvia Muldoon. Nende sõnul on üks kümnest inimesest OBE-nähtust kogenud. Kehast väljumisel on inimese teadvus väga ergas. Meeled toimivad teravamalt kui füüsilised aistingud. Valguskogemus on taustvalgus, mitte valgusest ümbritsetus nagu surmapiiri kogemuse puhul. Mõtte abil läbi seina liikumine on selles olekus tavaline. Robert Monroe ja Robert Bruce on kirjutanud isegi ühe raamatu, milles toovad ära juhised kehast väljumise harjutamiseks.
![]()
Oma aparaadiga Angoris. Silm ei märganud midagi erakordset.
Psühhiaater Raymond Moody avaldas esimesena 1975. a. surma piiril saadud kogemusi käsitleva raamatu pealkirjaga "Life After Life". Seejärel on selles küsimuses korraldatud mitmeid uuringuid ning kirjutatud raamatuid. Raymond Moody kirjeldas esimesena surma piiri kogemise eri faase, jaotades need järgmiselt:
- Subjektiivne surma tunne. Inimene tunneb, et on surnud.
- Sõnulseletamatu rahu ja meelehea tunne, absoluutselt vaevustevaba olek.
- Kehast väljumise tunne. Inimene vaatleb oma keha kõrvalt, enamasti ülaltpoolt.
- Füüsiliste esemete ja sündmuste täheldamine. Inimene jälgib nt. elustamiskatseid ülaltpoolt. Inimene võib käia ka mujal, näiteks kodus.
- Inimene tunneb end olevat justnagu vaakumis, tühjas ruumis ja liigub seejärel tunnelit mööda edasi.
- Pilk elatud elule. Elu jookseb silme eest läbi tagasivaadetena ning inimene kogeb uuesti oma tegusid, nii häid kui halbu.
- Kirka valguse või valgusolendi ilmumine.
- Saabumine ülemeelelisse maailma, kristallpaleesse, ebamaiselt kaunile maastikule.
- Kohtumine teiste inimeste, nt. valgusolendite, surnud omaste või sõpradega.
- Tagasipöördumine ellu. Tagasipöördumine võib toimuda kas spontaanselt, vabatahtlikult või tahtest sõltumata.
Ektoplasma
![]()
Ema Meera (India avataara, sündinud 1960, elab Saksamaal, Balduinsteinis) on oma raamatus "Bringing Down the Light" oma sisemise tähelepanuvõimega detailselt, fotorealismi täpsusega maalinud surmajärgseid kogemusi hingelisest vaatekohast lähtuvalt. http://home.arcor.de/maatrix/dir/DirE.html
Roomas, aadressil Porta Angelica 63, asub peapiiskop Emmanuel Milingo ametikorter. Alates augustist 1987 on Jeesus korduvalt ilmunud Keenia päritolu nunnale Anna Alile, lastes ennast ka pildistada.
Raamatus on erinevatel päevadel kogutud 196 teadet, milles kesksel kohal on palve ja armastuse rõhutamine. Rõhutab aja olulist tähtsust, hoiatab korduvalt pahade jõudude ning nende ilmnemisvormide eest.
Peapiiskop Emmanuel Milingo on esitanud raamatu ja tõestusmaterjali katoliku kirikule hinnangu andmiseks.
Raamat: On the Eucharist, A Divine Appeal (internet: http://web.frontier.net/Apparitions/Ali.homepage.html ).
Tänapäeval ootavad kõik usundid suurt õpetajat. Räägitakse Kristuse teisest tulemisest. Kristlased ootavad Kristust, juudid Messiast, islamiusku inimesed Imam Mahdit, budistid Maitreya Buddhat ja hindud Krishnat.
1880-ndatel asutati Helena Blavatsky algatusel Teosoofia selts. Sellega tehti avalikuks Tarkuse Meistrite olemasolu. Erilist rõhku on saanud Valge Vennaskonna õpetused, mis mõneski asjas kiriku õpetusest erinevad. Valge Vennaskonna meistrid on kunagi inimestena maa peal olnud. Nad on vaimselt arenenud ja püüavad inimkonda mitmel moel aidata.
Oma raamatus ”The Reappearance of the Christ” rääkis Bailey, et Kristus võib astuda avalikkuse ette isiksusena ja kõndida sellisena inimeste seas: ”ja iga silm saab teda näha” (Ilm. 1:7) Oma raamatus rõhutab Bailey, et kui inimesed otsivad seda Kristust, kes 2000 aastat tagasi oma jüngrid maha jättis, ei suuda nad teda ära tunda. Ta tuleb maailmaõpetaja, Maitreya, mitte kristliku õpetajana. Bailey järgi ei tule ta inimesest sündinuna. Alice A. Bailey vahendatud plave (invokatsioon, meditatsiooniobjekt) inimkonnale:
Inimese tagaplaanil olev sisemine mina (Kristus, Monaad, Jumala säde, Looja jne ) ei materialiseeru, kuid võib ilmneda inimese kaudu.
Tänapäeval ootavad kõik religioonid suurt õpetajat. Räägitakse Kristuse teisest tulemisest. Kristlased ootavad Kristust, juudid Messiast, muslimid Imam Mahdit või Messiast, budistid Maitreya Buddhat ja hinduistid Krishnat.
Eelkõige teosoofilises kirjanduses räägitakse Kristuse teisest tulemisest, hingelisest hierarhiast, valgest vennaskonnast, vaimsetest õpetajatest. Need õpetajad püüavad inimkonda mitmel viisil aidata. Selle hierarhia juhti kutsutakse Maitreyaks.
Teosoof Alice A. Bailey kaudu oli meister Djwhal Khul varem teatanud, et Maitreya ilmub maakerale 1975. aastal. Siis saabusid Benjamin Creme'i sõnul viis erinevat meistrit. Maitreya viivitas oma tulekuga kuni juulini 1977.
Benjamin Creme on üle 20 aasta toiminud Maitreya sõnumite edastajana. Ta on avaldanud ajakirja Share International, pidanud ettekandeid ja korraldanud kõikjal maailmas meditatsioonirühmi.
Ta on kirjutanud mitu raamatut, muuhulgas Maitreya's Mission I-III. Raamat on keskendunud meistri kanali loomisele ning selles käsitletakse Maitreya õpetusi ja Kristuse teist tulemist.
Raamatutes sisalduvad kõrged inimlikud põhimõtted inimkonna vastastikusest hoolitsusest ja vennalikkusest. Neis rõhutatakse elamist aususes ja südamlikkuses ning püüdu oma hingelise olemuse leidmise poole.
Raamatutes Maitreya's Mission rõhutatakse, et oluline on olla oma usulises traditsioonis. Maitreyat ei saa järgida, tema külge ei saa haakuda. Tema eesmärk on luua õpetajana inimestele arusaam oma hingelisest olemusest.
Hingelise maailma seisukohalt on hingelisvaimne olemus tegelikkus, maine on vaid terviku suhteline osa. Maise seisukohalt on seevastu füüsiline tõeline ja hingeline suhteline.
Hinge eesmärk on ennast ilmutada. Meditatsioon on protsess, mis selle liikuma paneb. Siin on inimesel kolm kesta: maine keha, tunde- ehk astraalenergiakeha ning mõtteenergia keha. Need on hinge vahelülid, mille kaudu hing ilmutab ennast nende väljendusvahenditega samastumata või nende külge takerdumata. Hing on surematu.
Varsti tuleb aeg, mil nii poliitiline, majanduslik kui ka religioosne totalitarism, mis keelab ära inimese vabaduse, heaolu ning õiguse uskuda, mida igaüks soovib, on lõplikult möödas. Kuid selle vabadusega seondub vastutus teiste eest, maailma muresid lahendades peab lähtuma kaasinimeste probleemidest.
Benjamin Creme pöörab suurt tähelepanu sellele, et arenenud riikides toodetakse liiga palju toiduaineid, mis lihtsalt raisku lähevad, kuid mida kolmanda maailma näljasurmaga silmitsi seisvad inimesed hädasti vajaksid.
Meedia väljendab üldist arvamust ja mõtteviisi. Rahvasaadikud ja valitsus teevad seda, mida rahvas neilt ootab. Kodanikud ja organisatsioonid peaksid olema aktiivsed, et midagi toimuks. Inimesed peavad nõudma oma esindajatelt tegutsemist. Kui midagi ei tehta, siis ka midagi ei toimu.
On lausa šokeeriv, et üha võimsamate ja tõhusamate sõjarelvade väljatöötamiseks ja ehitamiseks ollakse valmis ohverdama suuri rahasummasid, kuid miljonite näljasurma ärahoidmine tunduvalt väiksema summa abil ei huvita kedagi. Vaeste arengumaade aitamine on äärmiselt oluline.
Inimkond peab nägema ennast ühe tervikuna, vendade ja õdedena. Enesekeskses ahnusel põhinevas materialismis ning turujõudude pimedas järgimises peab muudatus tulema.
Hinge tasandil ei ole erinevusi, väär arusaam erinevuste olemasolust on tekkinud poliitiliste ja majanduslike probleemide tõttu. Me peame arenema inimrassina, olema sama pere vennad ja õed, sest meil on ühine Jumalik algallikas.
Seetõttu kuuluvad õige elu juurde vabadus, õiglus ja rahu. Kui me ei jaga, puudub õiglus. Kui ei ole õiglust, ei saa kunagi ka rahu loota. Kui puudub rahu, ei ole inimkonna hävimist enam võimalik ära hoida.
Benjamin Creme rõhutab, et üle miljardi inimese elab absoluutses vaesuses, äärmiselt viletsates elutingimustes, kusjuures surma põhjuseks on sageli alatoitlusest tekkinud haigused.
Oluline on jagamine, aitamine ning vennas Jumalikkuse nägemine (Jeesuse sõnad: mida te teete endast nõrgemale, seda teete te minule).
Uues testamendis on lause "Kõik silmad näevad teda". Maitreya eesmärk on esineda televisioonis kõikjal maailmas. Ta ei räägi, vaid mõjutab inimesi telepaatiliselt, kutsudes neid üles tagama õigluse, jagamise, õiged suhted ja rahu. Ülekutse tungib meie südametesse, räägitakse Day of Declaration'ist.
Sellega seoses on paljud küsinud, miks Maitreya ei tule võimsalt ja avalikult. See ei ole inimeste vaba tahet ja valikuvõimalusi rikkumata võimalik. Meistrite eesmärk on üha enam avalikult pimedusse valgust tuua. Nüüd on tegutsevaid meistreid 14. Nad püüavad inimkonda mitmel viisil aidata hingelise maailmaga uuesti kontakti looma.
Maitreya ilmus 11. juunil 1988, materialiseerudes 6000 inimese ees hardushetkel Nairobis, Keenias. Inimesed tundsid temas ära Kristuse. Ta rääkis paar minutit veatut suahiili keelt, kohalikku keelt, ning kadus sama ootamatult nagu oli ilmunudki. Samal hetkel olid 30-40 inimest täielikult oma haigustest paranenud.
Maitreya esinemist Nairobis on pildistatud. Sündmust tutvustati tookord CNN ja BBC televisioonikanalitel. Olgu öeldud, et 26.2.1987 andis Maitreya intervjuu CNN telekanalile.
Peaaegu igal nädalal ilmub Maitreya maailma eri paikades usulistel üritustel. Hinduistidele esinedes tekib ettekujutus, et tegemist on Krishnaga, juutide puhul, et tegemist on Messiaga, muslimid peavad teda Imam Mahdiks või Messiaks ja budistid Maitreya Buddhaks. Maitreya ja teised meistrid suudavad mõtte jõul oma välisilmet muuta, nad suudavad ilmuda noore või vanana, mehe või naisena, heleda- või tumedanahalisena. Maitreya räägib kuulajate keeles, ilmub ja kaob uuesti. Seda ilmingut on rohkesti käsitletud teosoofilises kirjanduses hingelistest meistritest rääkides. Jeesuse materialiseerumine pärast risti löömist on Uues Testamendis kesksel kohal.
Kõige viimased Maitreyaga seostatavad imed on keset päeva mõne minuti kestvad valgusnähud. Võivad olla keset sõiduteed. Isiku kujutist on näha ainult fotol.
Teavet ning mitmesuguseid fotosid Maitreya ilmumise ning temaga seostatud valgusristide kohta võib leida internetist aadressil http://www.shareintl.org. Osa materjali on saadaval ka teistes keeltes, näiteks vene keeles aadressil http://www.shareru.net.
![]()
![]()
![]()
The Cross of Light of Maitreya in Slovenia
Taanlased Nydahlid õppisid budismi Nepaalis 1970-ndatel ning on pärast seda tegutsenud budismi õpetajatena. Oma 1970-ndatel kirjutatud raamatus toovad nad ära budistliku ennustuse 7. sajandist: ”Kui raudlind lendab ja tulihärg sõidab ratastel ning tiibetlased on nagu sipelgad mööda maailma laiali, saabub mu õpetaja valge inimese maale.” (Soome TV 1, 29.03.05)
Vaimulis-hingelisi seisukohti
Psühholoogias on mitmeid teste, mille abil on võimalik uurida inimese käitumist, isiksust ja loomust. Igaühel on oma mõttemaailm. Igaühe tõeluseks on ta enda mõtted, tähelepanekud ja kogemused. Muust tõelusest ei ole inimene teadlik. Iga inimene tajub, et tal on õigus ning ta teab tõde, kui mingile üksikasjale tähelepanu või tingimusele tähelepanu pöörab. Vaimse arengu puhul on tegemist mõtete ja tunnete teadlikust puhastamisest armastuse vaimus. See põhjustab tundlikkuse kasvu, teadlikkuse tõusu ning üha enamal ja enamal määral elu terviklikkuse mõistmist. Võib rääkida ka inimese võnketaseme tõstmisest või eeterkeha puhastumisest. Hinge (Looja, Kristuse) leidmise juures on tegemist kogemise, mitte mõistusliku teadmisega. Maine meel ja mõtlemine tuleks hetkeks ”kõrvale” asetada. Mõtted ja kogemused muudavad isiksust pidevalt, teatud laadi kogemuste kaudu võib inimene isegi lühikese ajaga kas heas või halvas suunas muutuda. Mõtle ütlemisele: mõte, tegu, harjumus, iseloom. Selle muutuse üheks näiteks on käekirja muutumine.
Astroloogias rõhutatakse sünni (aja ja koha) kosmilisest peeglist erinevate võimalustena vastu kajamist, mõelge väljendile: ”õnneliku tähe all sündinud”. Inimene võib tajuda end erinevate juhuste, olude ja arvamuste vangina või püüda olla teadlik oma mõtetest, sõnadest ja tegudest, pürgides tõe ja tasakaalu poole koos oma sisemise ise, sisemise nõuandjaga. Juba muistsed Upanišaadid rõhutasid, et inimelu peamine eesmärk on kaevuda oma sisemusse ja leida hing (Ise) ning ärgata seeläbi oma jumalikkuse kogemisele. Piltlikult on inimese (või guru) suhe Loojaga nagu veepiisa suhe ookeani. Ehkki veepiisk ja ookean on samast ainest, ei ole nad siiski seesama. Vaimsetes raamatutes rõhutatakse, et suured vaimud austavad inimesele antud vaba tahet. Maises elus on inimesel otsustav osa nii heas kui halvas.
Usuliselt on inimene Jumala pildina loodud vaimlis-hingeline armastuse olend kehas. Mida lähemale sellele armastuslikule ideaalile jõutakse, seda parem. Keegi ei taha eneses ega ümbruses negatiivset kogeda. Negatiivsed kujutlused peegelduvad ajude kaudu kehasse, tekitades erinevaid stressireaktsioone. On äärmiselt oluline, mida inimene mõtleb, inimene on oma mõtete sarnane. Mõtted määravad, millele inimene tähelepanu pöörab. Mõte on kui olend, kes end teostab. Inimene näeb, mida ootab end nägevat. Maailm on inimese ettekujutuste sarnane. Enamasti annab igaüks asjadele oma tähenduse, ehk sama asi võib ühe jaoks olla täiesti tähtsusetu ja teisele pea eluaegne vaimne trauma – näiteks kellegi negatiivne sõna, arvamus. Religioosses mõttes võib öelda, et mõtted (meel) kas avavad või sulgevad ”südame”.
Rudolf Steiner toonitas juba 100 aastat tagasi, et inimese mõtted jäävad talle nagu peeglist tagasi heiastuma. Inimene on justkui palli keskel ja ta ümber on tema enda mõtted, tunde peegeldatud kujutlused. Mõtteid tuleb ja läheb, kuid need mõtted, mida inimene mõtleb, saavad tegelikuks. Mõte võimendub mõelduna. See, millele tähelepanu pööratakse, tehakse enda jaoks tõeliseks. Negatiivsed mõtted moodustavad ”varju” (teataval vaimsel arenguastmel saab inimene sellest varjust teadlikuks, räägitakse piltlikult nn lävevalvurist, oma negatiivsusega kohtumisest). Sellega seostuvad ka tegemata jätmised, negatiivsed tunded, hirmud, süütunded, vihaenergiad. Olemas on see igal inimesel, ollakse sellest teadlik või mitte. Teise inimese juures ärritavad just enda negatiivsed omadused. Marihuaana kasutajad suudavad sageli aimata negatiivsust kiirgavat ”jälitajat”, oma varju. Varju võidakse kogeda hirmutava ründava olendina, kes võib olla rohkem või vähem inimest või koletist meenutav. Ta on siiski alati omaenda mõttekogum, mõtteloome. Sellega on sageli seotud projektsioon, enda negatiivsust nähakse teise vaenulikkusena. Oma hirmude projitseerimine peegeldub isegi riiklikus poliitikas.
Vaimses arengus võib inimesele – näiteks meditatsioonis – meelde tulla vanu negatiivseid tundekogemusi, ebaõigluse juhtumeid, alandusi, negatiivseid mõtteid, vaenulikkust jm. Neisse tuleb suhtuda tänulikkuse, andestuse ja armastusega, alati võib soovida kõigile, ka oma tunnetele, Kristuse juhatust. Negatiivsetest kogemustest ei saa lahti mõeldes, tuleks kasvõi endamisi rääkida, joonistada, kirjutada. Kui on ebameeldiv tunne, võib lasta pliiatsil vabalt paberile joonistada jne. Sel moel muutub vari vähehaaval ilusamaks. Negatiivsed mõtted võimendavad varju. Pane tähele Jeesuse sõnu ka siin: armastada oma vaenlasi ja jälitajaid. Negatiivsed tunded on nagu magnet, millel on sõnum. Neid ei tohi vihata ega tõrjuda, kõigesse tuleks suhtuda tänades, armastusega. Hirmud on üldiselt kujutlusvõime viljad, kuid nendega võib kaasneda ka teade, näiteks surmahirmu kohta. See võib olla kutse vaimsele teele, õppida surmahirmus pelka meelepetet nägema. Kui mingi mõte tungivalt meeles käib, oleks hea meel mõne kõrge ideaaliga täita.
On tähtis mõista, et inimene on loodud ebatäiuslikuks. Inimene peaks end koos oma puudustega armastama ja austama, muidu moondub Jeesuse õpetus ligimese armastamisest. Kui inimene ennast vihkab ja põlgab, ei suuda ta teistesse armastuse ja kaastundega suhtuda. Inimlikus elus on kõigel oma vastaspoolus. Valikuolukorras väljendab hingeline pool, sisemine juhatus, sisemine ise armastuse, isetuse vaatenurka ja ”must” pool isiksuse, isekuse vaatenurka. Tunne ütleb, kuidas valiku tegemine õnnestus. Inimsuse juurde kuulub armastuse ja tarkuse ühendamine (”talupojamõistus”, näiteks laenu käendamise olukorras).
Ajalehes Keskisuomalainen ilmus 23.10.2006 artikkel pealkirjaga ”Vestlusi Jumalaga”, kus Saksa endine liidukantsler Gerhard Schröder tõi oma ajakirjas Der Spiegel avaldatud mälestustes esile Bushi pideva Jumalale viitamise järgnevalt: ”Saan muidugi aru, kui keegi on harras ja püüab Jumalaga kõnelusse astuda. Probleemiks muutus see minu jaoks siis, kui mulle hakkas tunduma, et poliitilised otsused sünnivad Jumalaga peetud vestluste tagajärjel.” Schröderi järgi on selliste otsuste probleemiks, et neid ei saa kahtluse alla seada või kritiseerida. ”Igaüks, kes püüab oma poliitilisi otsuseid selliselt legitimeerida, lihtsalt ei või lubada nende muutmist läbi kriitika või mõttevahetuse. Sest kui ta seda lubaks, oleks see Jumalalt saadud ülesandesse sekkumine,” jätkab Schröder oma mälestustes.
Pat Rodegasti teoses ”Emmanuel's book” (1985) rõhutatakse, et kõik inimesed on vaimsed kanalid. Raamatus soovitatakse suhtuda vaimumaailma õpetusse järgnevalt: ”Teil tuleb see proovile panna. Läbi katsuda. Kuulata, mida öeldakse ja lõpuks lasta oma südamel, oma sisemisel tarkusel, intuitsioonil kohtunikuks olla. Ärge leppige millegagi, mis ei kõla õigesti. Sellest vastutusest ei tohi kunagi loobuda.” Apostel Paulusel oli selge õpetus vaimse maailma sõnumite kohta: ”Proovige kõike, jääge selle juurde, mis hea.” Maailmakuulus vaimne koolitaja Deepak Chopra soovitab vaimse ühenduse saamiseks pooletunnist meditatsiooni hommikul ja õhtul. Rõhutab seejuures looduses olemist, loodust. Chopra järgi on maise mina kõne ”Mida ma võin saada?” ja vaimu sisekõne: ”Kuidas saan aidata?”. Toonitab, et iga tegu loob energiat, mis meie juurde samasugusena tagasi tuleb. Kedagi kohates tuleks talle anda lill, kompliment, palve või õnnistus.
Alice Bailey on oma raamatus ”A Treatise on White Magic” põhjalikult käsitlenud vaimset teed, rõhutades hinge ja hingekontakti ning et oleks oluline pöörata tähelepanu sellele, kas impulss, mis püüab tundekeha tegutsema panna, lähtub seespool olevast Jumalikust Elust või tuleb see mõnest vormi aspektist. Bailey annab olulise vihje: kas impulss aktiveerib tundekeha selliselt, et minuga seotud olevad saavad haiget või saavad nad seeläbi abi. Hinge juhatus ilmneb just nimelt armastuse, rõõmu, ülevusena, ebaiseka aitamissoovina, mõistmise ja taipamisena. Looja jaoks on kõik võimalik, aga sõnalisuse puhul on tavaliselt tegemist taipamise, mõistmisega, mis saab meeles arusaadava, sõnalise vormi. (Helena Blavatskyt, Alice Baileyt ja Helena Rörichit peetakse nn suurteks sõnumitoojateks. Usuline info ei tohiks nende õpetustega vastuolus olla. Avataar Amma rõhutab, et vaimsetel meistritel on usundist ühesugune arusaamine.)
Bailey rõhutab, et on mitmeid tõele lähenemise viise. Oluline on praktiline heatahtlikkus, et ei kahjustatakse mõtete, sõnade või tegudega ühtki olendit. Ideaalne oleks, et isiksuslik mina ei tahaks endale midagi. Sellisel juhul ei pääse vormiga seotud jõud mõjule. Pane tähele vale mõtte ohtu ja õige mõtte jõudu. See, mis on kõige lähemal ja otse meie ees, jäetakse sageli tähelepanuta. Inimene on sümboolselt riputatud kahe suure jõu vahele. Jumala tahe ja vastandina maise meele isekas tahe. Üks on parema käe tee ja teine vasaku käe tee. Inimene peaks ka pimedast poolest teadlikuks saama. Teda külge tõmbava hea abiga näeb ta seda paha, mille küüsi võiks kergesti langeda. Otsustamisõigus tuleks anda hingele kõigis kolmes maailmas: astraalses, mentaalses ja füüsilises, isiksuslikus maailmas. Teadlikkuse kasv peaks olema pidevalt kasvav praktiline kogemus. Teooriatel ei ole mingit tähendust enne, kui oleme nad muutnud tegelikeks kogemusteks.
Avataar Amma soovitab, et inimene mõtleks kogu aeg oma Jumalale või meistrile ja teeks kõike koos Temaga ja Temale, olles vaid Looja tööriist ega takerduks ühegi tulemuse külge. Avataar Amma, nagu kõik teised vaimsed meistrid, peavad eriti tähtsaks oma mõtetest kogu aeg teadlik olemist, mõtete hoolsat kaalumist. Neale Walsch edastas meediumina, et kõrgeimat mõtet tuleb alati meeles hoida. Inimene on mõtete, sõnade ja tegudega loov olend. Valikusituatsioonis tuleks mõelda, kas selline ma olengi ja mida armastus selles olukorras teeks. Inimene peaks oma loomingu eest tänulik olema, seda õnnistama. Kui oma loomingust naudingut ei saa, tuleks vahetada mõtet, sõna ja tegu. Juba 2000 aastat tagasi rõhutas Jeesus: ”Tehke teistele seda, mida te tahate, et teile tehtaks.” ”Emmanuel's Book” toonitab: ”Igas elusituatsioonis võite näha oma pottsepajälge ja enda loodud asja välises tegelikkuses võite märgata oma sisemise mina peegelpilti”. Sama raamatu teises kohas rõhutatakse, et inimene peab oma olemuses tõusma teadlikkuseni, mis soodustab leebust ja õiglust.
![]()
Copyright: Image © Geoscience Australia. http://www.ga.gov.au/acres/gallery/marree.jsp
Inimlikust tegelikkusest
Neale Walsch on kirjutanud mitu raamatut Looja ja inimese lähedasest seotusest. Algul esitas Walsch küsimuse ja tema käsi kirjutas iseseisvalt vastuse. Hiljem toimis side telepaatilisel teel. Walsch rõhutab, et telepaatilise kontakti ajal tuleb maine meel hetkeks kõrvale tõrjuda. Mõned näited raamatutes esitatud korduvate mõtete kohta. Jumal ei ole millestki lahus, vaid on kohal kõikjal. Jumalat tuleks näha ka oma vaenlase palgel. Tugevad mõtted ja hirmud tahavad saada teoks. Juhus on näiline. Inimesele saab osaks see, mida ta on soovinud, kuigi ta oma soove tihti ei mäleta. Midagi ei juhtu ilma hinge nõusolekuta. Hinge ja isiku vaatenurgast paistavad asjad tihti üsna erinevad. Probleeme tekitab inimese vaba tahe, mitte saatan, mis on vaimne seisund. Jumala ilmutamisviisidel ei ole mingeid piire. Mingi kogemuse soovimine välistab selle kogemise. Inimsuhte eesmärk on enda teostamise ja oma rõõmu jagamine teistega. Armastust ja rõõmu saab nii palju, kui seda ise teistele anda. Küsimus pole selles, kellele Jumal kõneleb, vaid kes teda kuulab. Igaühe sees on allikas, küsi ja mine enda sisse, uuri asju oma südames, sealt leiad vastused, rõõmu, rahu ja armastuse. Suurem mina võib eemalduda sinu väikesest minast ja sulle kõneleda, samal ajal paljastades tõde enda olemasolu kohta, Jumalik impulss teenib esmalt elu, alles siis väikest mina. Oleks hea teenida elu kõiges, mida mõtled, ütled ja teed. Oleks hea küsida, kas mõte aitab elule kaasa või hävitab seda.
Vaimsest seisukohast vaadates on inimene unes, millest tuleks ärgata. Ühepoolne samastumine keha ja isiksusega tekitab tugevaid mõtteharjumusi ja tihti negatiivset suhtumist vaimsetesse impulssidesse. Inimene mõtleb tihti valesti, et vaid maine mõistus või teiste inimeste heakskiidu saamine võib teha kogemuse tõeliseks, ja sellisel moel võib inimene keelata enda puhul vaimsed kogemused. Mõtted on justkui „olendid“, mis teostavad ideid käskudena. See tuleb esile hüpnoosiseanssidel. Kui inimene näiteks kujutab end olevat teraspuuris, siis sellest ei pääse välja, kui ka väga sooviks. Ehk siis mõte või ettekujutus tõrjub taju eemale. Inimene tajub seda, mida ootab nägevat. Inimene peaks täpselt tunnetama oma mõtteid ja pürgima tegelikkuse suunas. Kõik inimesed on enda meelest ausad ja siirad, pööramata tähelepanu mõnele üksikasjale või arvamusele.
Kümned või isegi sajad miljonid inimesed on kogenud kehast lahkumist. Sellega seondub tavaliselt surmahirmu kadumine ja uue suhtumise tekkimine vaimsusesse. Vaimse sisuga raamatutes on toodud soovitusi mediteerimiseks ja harjutusteks, mille kaudu meel üritatakse vabastada maisest mõtete vangistusest, näiteks raamatus „A Course in Miracles“ on palju selliseid harjutusi. Neale Walsch kirjeldab oma raamatus „Tomorrow’s God“ järgmist harjutust: järgmisel sajal korral, kui peeglisse vaatate, tehke samal ajal mediteerimisharjutust „Kes?“. Küsige oma peegelpildilt kümne sekundi jooksul ja viimast häälikut venitades kolm korda kes?. Võite seda teha kõva häälega või ainult oma mõttes. Vaadake oma peegelpildile otse silma, hingake sügavalt ja küsige ühe hingetõmbe jooksul kolm korda kes?. Küsige endalt, kes see on, kes mu ees seisab. Kes see on, keda ma kujutlen end olevat? Kes?
Walsch rõhutab oma raamatutes elu ühtsust, sõnad jumal, elu ja armastus on kõik üks ja sama. Kõik eluvormid ja kõik olemasolev on omavahel seotud, s.t igaüks on osa ühest elulisest süsteemist, osa ühest armulikust Olendist. Tähtis on aktiviseeruda. Walsch soovitab näiteks harjutust, mille kaudu võiks üritada näha iseennast kõiges, ning järgmist hingamisharjutust: kui olete paar korda sügavalt sisse-välja hinganud, siis kujutlege, kuidas pealaes olevast avast voolab teie kehasse kuldvalge valgus. Jälgige oma sisemise silmaga, kuidas see voolab ajus, kehas ning väljub jalgade kaudu. Tehke harjutust seitse minutit. Rudolf Steiner soovitas sümboolseid fantaasiaharjutusi ja päevasündmuste kordamist justkui vaatlejana väljastpoolt jälgides. Walsch rõhutab, et aju kaudu võib aktiviseerida ka meelt, aju on materialiseerunud meel. Aju ja meel ei ole siiski üks ja sama. Aju on mälukeskus, „arvutisüsteem“, mis juhib keha, kuid sisaldab vaid olnud mõtteid ja kogemusi ning vahendab ka meele käske kehale. Keha üksi on vaid pelk kest ilma teadvuseta. Igaüks, kes on kogenud kehast lahkumist, on seda kogemuslikult tajunud.
![]()
The Cross of Light of Maitreya in Slovenia
![]() | ![]() |